Küsitluse tellijaks oli Arengukoostöö Ümarlaud ning läbiviijaks uuringukeskus Klaster. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada hoiakuid arengukoostöö valdkonna suhtes; samuti leida võimalikud kitsaskohad ning võimalused temaatilise info laiemaks levitamiseks.

Uuringu sihtrühm koosnes kolmest alagrupist: otsustajad (sh Riigikogu liikmed), arvamusliidrid ning info levitajad (sh. kodanikuühendused ja akadeemia). Lisaks kasutati AKÜ koostatud sidusrühma liikmete kontaktandmeid sisaldavat andmebaasi.

Lühikokkuvõte peamistest tulemustests

1. Enamik vastanutest on arengukoostöö teemadega oma tegevuses mingil määral kokku puutunud.
2. Ligikaudu pooled vastanutest on vähemalt ühe arengukoostöö teemaga kokku puutunud palju või väga palju.
3. Peamiste takistustena arengukoostööga tegelemise juures tuuakse välja ajapuudus, infopuudus ja rahapuudus ning teistsugused prioriteedid.
4. Olulise motivatsioonilise tegurina näeksid vastajad avaliku huvi suurenemist arengukoostöö valdkonnas.
5. Kõige olulisemaks arengukoostöö teemaks peetakse kaubanduspoliitikat, sest selle valdkonna arendamine aitab lahendada ka teisi probleeme.
6. Migratsiooni teemat peetakse samuti oluliseks arengukoostöö teemaks, kuid leitakse, et eeskätt tuleks tegeleda migratsiooni põhjustega (nt. elujärje parandamisega arengumaades).
7. Kliimamuutuste teema suhtes lähevad arvamused lahku. Ühelt poolt leitakse, et kliimamuutused põhjustavad järjest enam majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme üle maailma, teisalt arvatakse, et teema on tugevalt ülepaisutatud.
8. Kõige enam informatsiooni saadakse arengukoostöö teemadel välismaistelt veebilehekülgedelt, ajalehtedest ja Välisministeeriumi veebileheküljelt.
9. Üle poole vastanutest hindab oma teadmisi arengukoostöö vallas pigem vähesteks.
10. Kõige enam soovitakse teadmisi juurde kaubanduspoliitika teemal, seejärel migratsiooni teemal ning kõige vähem soovitakse uut informatsiooni kliimamuutuste teemal.
11. Valdavalt ollakse arengukoostöö alaseid materjale valmis lugema nii eesti kui inglise keeles.
12. Enamik vastajaid hindab oma teadmisi Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikast pigem väheseks ja sooviks saada rohkem informatsiooni.
13. Olulisemate arengukoostöö teemadena nimetatakse veel haridus, teadus, demokraatia,  loodusressursside kasutamine, ettevõtlus, kodanikuühiskond ja inimõigused.

Uuring viidi läbi projekti "Baltic States Channeling Information for Development" raames ning seda rahastasid Euroopa Komisjon ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Uuringu kokkuvõte inglise keeles ja eesti keeles.

Lisainfo: Evelin Andrespok, evelin @ terveilm . net, 627 0191