Raha paneb rattad käima. See ütlemine omandab uue tähenduse, kui mõelda sellele, et maailma 50 tulusaima ettevõtte aastakasum on suurem kui 92 väiksema majandusega riigi RKP kokku164. Neil hiiglasuurtel rahvusvahelise haardega ettevõtetel, kellele raha annab võimu ja võimalused, on
arengus mängida tohutu roll. Samamoodi mängivad rolli ka väiksemad arengumaadega seotud firmad, ehkki nende mõju ei pruugi sama kaugele paista. See, kas ettevõtete roll on positiivne või negatiivne, sõltub sellest, kuidas nad käituvad.
Kui firmad
tegutsevad vastutustundlikult ja hoolivad keskkonnast, milles nad tegutsevad ja mida nad mõjutavad, on neil inimestele tööd andes, uusi tooteid ja tehnoloogiaid välja töötades ja riigi tulusid suurendades arengu edendamisel tohutu potentsiaal. Ettevõtted, kes tegutsevad aga vastutustundetult keskkonda ja inimelusid laastades, on arengu pärssijad. Oluline on, et firmajuhid suurendaksid oma teadlikkust oma tegevuse mõjust ja täidaksid oma ettevõtte sotsiaalseid kohustusi.
Millel peaks ettevõte tähelepanu pöörama? Näiteks sellel,
kuidas nad oma töötajaid kohtlevad. Ettevõtete eesmärk on teenida kasumit ja üks võimalus seda teha on kasutada arengumaade odavamat tööjõudu. Seejuures ei tohiks aga kasutada ära olukorda, kus vaesemad riigid on madalapalgaliste töökohtade nimel võisteldes valmis unustama töötajate kaitsega seotud eeskirjad ja lõpptulemus on see, et firmad teenivad kasumit orjatöölt, mida inimesed (sealhulgas lapsed) teevad pikki tunde peaaegu olematu palga eest ebainimlikes tingimustes, kus täidetud pole ei ohutus- ega hügieenistandardid, kus varitseb füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse kuritarvitamise oht ja kus repressioonid tabavad igaüht, kes muudatuste teemal suud paotavad või ametiühingu loomise plaane peavad.
Tähelepanu tasub seejuures pöörata asjaolule, et sageli ei ole need nn higitöökojad (
sweat shops) kaubamärgiga otseselt seotud ettevõtte osad, vaid
alltöövõtjad. Siin ei tohiks tellija pugeda „mina ei tea midagi” sildi taha, vaid tuleks välja uurida, milline on
tooraine inimhind, kas mõni alltöövõtja vaatab toorainet hankides läbi sõrmede laste ja täiskasvanute õiguste.
Tähtis on ka ettevõtete, nende alltöövõtjate, sealhulgas tooraine vahendajate
käitumine looduskeskkonna suhtes. Arengumaade (ja loomulikult ka muude piirkondade) inimeste elusid mõjutab see, kuidas firmad jäätmeid käitlevad, kuivõrd nad õhku ja vett saastavad, ning see, kas nad kasutavad loodusressursse ettevaatlikult või jätavad endast maha tühja kuumaastiku.
Omaette valdkond on ettevõtete osalemine
ebaeetilises äris. Näiteks pärsivad arengumaade inimeste võimalusi ja suurendavad nende kannatusi ettevõtted, kelle tegevuse (näiteks tooraine ostu või turismiteenuste pakkumise) kaudu saavad tulu diktaatorlikud režiimid, või firmad, kes teenivad tulu konflikte rahastavatelt vääriskividelt või väärismetallidelt ja/või viivad arengumaade turgudele mürgiseid, jõukamates riikides keelatud tooteid (näiteks ohtlikke põllumajanduskemikaale), samuti tubakaettevõtted, kes püüavad arengumaade noori sihtides uusi turgusid leida, ja ravimifirmad, kes testivad arengumaades ravimeid tingimustel, mis arenenud riikides lubatud pole, või lasevad turule võltsravimeid, ning firmad, kes maksavad soodsate lepingute ja tegevustingimuste saamiseks altkäemakse, õhutades veelgi juba niigi probleemiks olevat korruptsiooni.
Allikas: "Maailmaparandaja teejuht" (2010)