Ainult lugemisest ja vaatamisest jääb siiski väheseks, kui asju ei proovita mõista ja kujundada neist oma arvamust. Külasta eri üritusi, näitusi, kursusi, loenguid ja filmiõhtuid, et arutada teemasid koos asjatundjatega. Mõnikord saab seda teha ka virtuaalselt blogide ja arutelusaitide kaudu.

Asuta dokumentaalfilmiklubi

Miks mitte vaadata huvitavaid dokumentaalfilme koos sõprade ja klassikaaslastega ning samas avardada ka omavanuste maailmavaadet? Näiteks noorte dokumentaalfilmiklubid (DFK) on aktiivsete ja asjast huvitunud noorte sõpruskonnad, kes korraldavad „Vaata ja muuda” projektist laenutatud dokfilmide linastusi ning aktiivseid arutelusid ja tegevust neil teemadel. Näiteks laenutatakse film tarbimisühiskonna valupunktidest ning pärast filmi räägib õpilastega nende endi valitud ekspert. Filmiklubide eesmärk on teadvustada noortele, et maailm on suurem kui Viru Keskus ja mitte kõik ei ole nii lihtsakoeline, kui tundub. Tavaliselt töötavad dokumentaalfilmiklubid koolides ja noortekeskustes. Koolides ja noortegruppides võib arutada teemasid ka eri mängude ja harjutuste kaudu, mida käsitletakse portaalis Maailmakool.

Õpi teiste kogemustest

Vabatahtlik töö arengumaades ei lõpe kojunaasmisel. Näiteks GLEN-programmiga arengumaades töötanud noored on alati valmis rääkima oma huvitavatest kogemustest. Korralda oma koolis, noortekeskuses, töökohas või lihtsalt sõpradega vestlusõhtu ja kutsu vabatahtlik külla. Samuti võid tellida kooli, töökohta, raamatukogusse või mujalegi fotonäitusi, mille vabatahtlikud on oma kogemustest ja tööst kokku pannud. Kontaktandmeid leiad portaalidest Terveilm või Maailmakool.

Hangi endale uusi sõpru mujalt maailmast

Otseseid kontakte arengumaadest pärit inimestega on Eesti inimestel vähe. Samas saab arengumaadest ja arengukoostööst tekkinud pilti kõige paremini avardada just isiklike sidemete kaudu. Reisimine, mõnele Aafrika või Aasia lapsele rahalise abi andmine, kooli sõprusklass või vabatahtlik töö arengumaal annab uusi ja põnevaid teadmisi ja kogemusi ning avardab maailmapilti.

Kui sa ei saa või taha ise kaugele reisida, miks mitte aidata juba Eestis elavaid pagulasi ja sisserändajaid, et nad saaksid Eesti ühiskonnas paremini hakkama? On võimalik ka toetada arengumaa lapse haridusteed ja tutvuda samas ise tema eluga kirjavahetuse kaudu. Selliste uute sõprade kaudu on hõlpsam aru saada inimeste võimaluste erinevusest.

Eesti koolidel aitavad eri programmid ja kodanikuühendused uusi tuttavaid leida külastuste ja sõpruskoolide abil. Erineva taustaga inimeste koolikülastused võivad olla noorte esimeseks kokkupuuteks teistsuguste inimestega ning väärtuslikuks viisiks stereotüüpide kummutamiseks noorte seas. Sõpruskoolipartneriks võib olla näiteks Afganistani, Keenia, Mosambiigi või mõne teise riigi kool, kellega vahetatakse kirju ja kingitusi, tehakse ühiseid projektitöid ja ollakse otseühenduses – võib-olla isegi külastatakse teineteist. Paremal järjel olev Eesti kool võib ka püüda oma partnerit aidata, kogudes näiteks oma ürituste kaudu teatava otstarbe jaoks raha. Seeläbi suurenevad õpilaste teadmised ja arusaam teisest riigist ja kultuurist, keeleoskus ja algatusvõime. Külastuste ja sõpruskoolide kohta leiad lisainfot näiteks portaalist Maailmakool.

Astu mõne sellise organisatsiooni liikmeks, mis töötab sinule tähtsate küsimustega

Mitut Eesti organisatsiooni ühendab soov mõjutada maailma arenguprobleeme ning edendada maailma õiglasemaks muutmist praktiliste ja konkreetsete meetmete abil. Nendega ühinedes leiad sama mõtteviisiga inimesi, kellega saad koos asju arutada ja tegutseda. Organisatsiooni liikmena on sul ka juurdepääs suuremale teabebaasile – saad teada palju uusi asju, mis meediast läbi ei käi. Lisainfot eri organisatsioonide kohta saad näiteks Arengukoostöö Ümarlauast või portaalist Terveilm.


Allikas: "Maailmaparandaja teejuht" (2010)