MIS ON KLIIMAMUUTUSED?

Selle aasta Maailmapäeva peamiseks teemaks on globaalsed kliimamuutused ja selle seosed meie igapäevaeluga. Miks me peaksime aga sellest kõigest huvituma?

Kliimamuutus on ülemaailmne keskkonnaprobleem. Kui sellele ühiste rahvusvaheliste organisatsioonide abil kiiresti ei reageerita, ohustab see kõikjal maailmas majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna seisukohast soodsat arengut ning lõpuks ka inimeste turvalisust.

Kliimamuutuse peatamine eeldab aastani 2050 maailma heitgaaside aasta 1990 tasemega võrreldes poole peale ja aastaks 2100 alla kolmandikuni vähendamist. Tööstusriikides eeldab see aastaks 2050 lausa 80% heitgaasivähendusi.

Maailma ja Eesti heitgaaside vähendamise eesmärgid aastani 2012 on püstitatud Kyoto protokolli järgi paika pandud kohustuste alusel. 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud kliimakonverentsil uuendasid maailma riigid oma kokkuleppeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, kuid konkreetseid ja suuri lubadusi anti vähe. Euroopa Liidul on ka oma tegevuskava aastani 2020.


FAKTE

• Kõige vähem arenenud riikides elavad pool miljardit inimest tekitavad kokku alla poole protsendi maailma heitgaasidest.
• Tööstusriigid toodavad üle poole atmosfäärisaastest. Neis elab viiendik maailma elanikkonnast.
• Süsihappegaas põhjustab üle 60 protsendi kasvuhooneefekti tugevnemisest ja metaan peaaegu 20 protsenti. Ülejäänud kasvuhoonegaasideks on muuhulgas CFC-ühendid ja dilämmastikdioksiid. Nendega sarnaselt mõjuvad ka veeaur ja osoon.
• Maakera keskmise temperatuuri tõusmine isegi poole kraadi võrra võib praegusele lisaks muuta näljale altiks 50 miljonit, malaariale 200 miljonit ja veepuudusele 2 miljardit inimest.