Arengumaade endi ühenduste ja aktivistide kõrval osalevad arengukoostöös – mõnikord juhtrolligi haarates – ka rikkamate riikide kodanikuühendused. Sellest mitmekesisest seltskonnast leiab nii arengukoostööle keskenduvaid organisatsioone kui ka ühendusi, kelle jaoks on see kõrvaltegevuseks (näiteks keskkonnaühendused, ametiühingud); nii ühele teemale ja/või riigile keskenduvaid kui ka paljusid teemasid käsitlevaid ja/või paljudes riikides olukorda parandada püüdvaid organisatsioone; nii suuri kui ka väikeseid ühendusi.

Kodanikuühenduste roll on aastate jooksul järjest kasvanud. Tänapäeval nad mitte ainult ei vii arengumaades konkreetset arengutegevust ellu, vaid osalevad ka arengukoostöö poliitika väljatöötamises ja selle rakendamise järelevalves. Samuti aitavad nad juhtida tähelepanu rahvusvahelistele probleemidele ja tugevdada arengu teemade ja seoste mõistmist eri ühiskonnarühmade hulgas. Nad on olulised ka uute lähenemis- ja tegutsemisviiside väljatöötamisel, seda kas või seetõttu, et nad saavad rakendada meetodeid ja tegutseda valdkondades, mida hulga piirangutega silmitsi seisvad doonorriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid esialgu liiga riskantseks peavad.

Arengukoostööga tegelevaid ühendusi koondab Eestis Arengukoostöö Ümarlaud, kes ootab enda liikmeskonda uusi tegijaid. Rohkem infot liitumisest SIIN.

Akadeemilised ringkonnad teevad uurimistööd, mis aitab arengukoostöö tegevust tõhusamaks muuta. Meedial on oma roll valvekoerana, oluliste küsimuste avalikkuse tähelepanu keskmesse tõstmisel ja avaliku arvamuse mõjutamisel globaalsetest teemadest ja protsessidest.