Kliimamuutus on ülemaailmne keskkonnaprobleem. Kui sellele ühiste rahvusvaheliste organisatsioonide abil kiiresti ei reageerita, ohustab see kõikjal maailmas majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna seisukohast soodsat arengut ning lõpuks ka inimeste turvalisust.
Kliimamuutuse peatamine eeldab aastani 2050 maailma heitgaaside aasta
1990 tasemega võrreldes poole peale ja aastaks 2100 alla kolmandikuni
vähendamist. Tööstusriikides eeldab see aastaks 2050 lausa 80%
heitgaasivähendusi.
Maailma ja Eesti heitgaaside vähendamise eesmärgid aastani 2012 on püstitatud Kyoto protokolli järgi paika pandud kohustuste alusel. 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud kliimakonverentsil uuendasid maailma riigid oma kokkuleppeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, kuid konkreetseid ja suuri lubadusi anti vähe. Euroopa Liidul on ka oma tegevuskava aastani 2020.
FAKTE
* Kõige vähem arenenud riikides elavad pool miljardit inimest tekitavad kokku alla poole protsendi maailma heitgaasidest.
* Tööstusriigid toodavad üle poole atmosfäärisaastest. Neis elab viiendik maailma elanikkonnast.
* Süsihappegaas põhjustab üle 60 protsendi kasvuhooneefekti tugevnemisest ja metaan peaaegu 20 protsenti. Ülejäänud kasvuhoonegaasideks on muuhulgas CFC-ühendid ja dilämmastikdioksiid. Nendega sarnaselt mõjuvad ka veeaur ja osoon.
* Maakera keskmise temperatuuri tõusmine isegi poole kraadi võrra võib praegusele lisaks muuta näljale altiks 50 miljonit, malaariale 200 miljonit ja veepuudusele 2 miljardit inimest.
Säästev areng, säästupirn… Mida rohkem ostad, seda rohkem säästad! Milles siis ikkagi seisneb säästmine ja mida või keda säästetakse? Sellised mõtted vaevavad enamikke inimesi. Mis siis ikkagi toimub?
10. oktoobril peetakse üle maailma kliimamuutuste vastasele tööle pühendatud päeva. Paigaldatakse päikesepaneele, rajatakse kogukondadesse aedu, istutatakse puid, minnakse üle taastuvenergia kasutamisele ja palju muud.10/10/10 sõnum poliitikutele on: meie asusime juba tööle, kuidas teiega lood on?!?
Arengukoostöö Ümarlud kutsub Lääne- ja Vahemere dialoogi edendamise projektis, mis toob kokku kodanikuühendused kuuest Lääne- ja Vahemere äärsest riigist, et algatada arutelusid kultuuri, rännet ja keskkonda puudutavates küsimustest.
Kuigi teravilja hinnad maailmas on Ida-Euroopa põua tõttu taevasse kerkinud, aitavad laovarud selle aasta üle elada. Kliimamuutused teevad aga toidu peatselt naftaga võrreldavaks strateegiliseks tooraineks.
Uuringufirma GfK poolt läbi viidud uuringust selgus, et sarnaselt eelmise aastaga ei ole eestimaalased valmis taastuvallikatest pärit elektrienergia eest rohkem maksma.