Partnerriikide majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamise kõrval aitab Eesti vastavalt oma võimalustele ka looduskatastroofide või relvakonfliktide tõttu kannatanud riikide elanikke. Tavapärast elu võivad ootamatult mõjutada loodusõnnetused (üleujutused, maavärinad) või rahutumates riikides konfliktid ja sõjategevus. Hetkega võivad ohtu sattuda inimeste elud – nad võivad kaotada nii oma kodu kui ka vara ning riigid ei pruugi olla suutelised oma elanikke kohe aitama. Siinkohal toimib riikide vahel koostöö: ühe riigi abipalvele vastavad teised ning saadavad ellujäämiseks hädavajalikku toitu, riideid, ravimeid, ajutisi eluasemeid, et katastroofiolukorda stabiliseerida.

Humanitaarabi eesmärk ongi operatiivselt tagada inimelude päästmine, abistada looduskatastroofides või inimtegevusest põhjustatud katastroofides kannatanuid ning võimaldada neile inimväärseks eluks vajalikud tingimused. Humanitaarabi andmise põhimõtted on inimlikkus, neutraalsus ja sõltumatus, tagades abi kättesaadavuse kõigile olenemata usust, rahvusest, rassist ja poliitilisest kuuluvusest. See abi ei ole mõeldud inimeste vaesusest väljaaitamiseks, vaid lihtsalt selleks, et inimesed ellu jääksid, st inimeste varustamiseks toidu, joogivee ja ajutise peavarjuga.

Eesti on juba üle kümne aasta vältel suutnud omalt poolt aidata ka eri maailma regioonides aset leidnud katastroofides kannatanuid. Aastate jooksul on Eesti kõige rohkem humanitaarabi andnud 2005. aastal pärast tsunamit Indoneesiale ja Pakistanile pärast maavärinat – mõlema katastroofi puhul saatsime välja ka Eesti Päästemeeskonna.

2008. aastal andis Eesti humanitaarabi kokku 15 riigile, kokku 22 miljoni krooni ulatuses, kusjuures peamised abisaajad olid Georgia relvakonflikti sisepõgenikud. Georgia humanitaarkriis leidis Eesti ühiskonnas laia kandepinda, mis väljendus nii riigi, era- kui ka kolmanda sektori ühises tegutsemises kannatanute abistamisel. Kuna enamik humanitaarabi vajadustest tekib siiski meist kaugemal asetsevates regioonides, nagu Sahara-tagune Aafrika, kuhu Eestist abi kohaletoimetamine oleks kallis, toetab Eesti hätta sattunud riike tihti ka ÜRO süsteemi ja Rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni kaudu. Näiteks 2008. aastal toetasime UNICEFi kaudu troopilistest tormidest räsitud Haitit ja Madagaskarit ning külmalaine all kannatanud Tadžikistani. UNHCRi kaudu saatsime humanitaarabi mitmesse Aafrika kriisikoldesse, nagu Sudaan, Keenia ja Kongo Demokraatlik Vabariik. 2009. aastal on Eesti andnud humanitaarabi Palestiina omavalitsusele Iisraeli lennuväe sõjalise operatsiooni käigus Gaza sektoris kannatanud elanikkonna abistamiseks, toetanud pagulaste olukorra leevendamist Sri Lankal UNHCRi kaudu ning Pakistanis Rahvusvahelise Punase Risti Komitee vahendusel.

Samuti toetab Eesti rahaliselt (vabatahtlike annetustega) märkimisväärselt ka Euroopa Komisjoni humanitaarabiprogramme ning teiste olulisemate rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide (ÜRO allasutused – UNICEF, UNHCR, UNFPA; Rahvusvaheline Punase Risti Komitee) tegevust.


Allikas: "Maailmaparandaja teejuht" (2010)