HIV/AIDS ei tunne sotsiaalmajanduslikke piire, see võib muuta igaühe, nii vaese kui ka rikka elu ja kindlasti ei saa me siin Eestis lahterdada teemat arengumaade probleemi kategooriasse. Valdav osa HIV-kandjatest elab aga arengumaades ja kõige rohkem koormab viirus just maailma vaeseimat piirkonda – Sahara-tagust Aafrikat. See regioon on koduks vaid 10%-le maailma elanikkonnast, kuid seal elab 2/3 kõigist maailma HIV-kandjatest, seal leiab aset 3/4 HIVga seotud surmajuhtumitest (sealhulgas 90% alla 15-aastaste laste surmadest) ja seal toimub üle 70% uutest nakatumistest. Kui HIV/AIDS on kahtlemata traagika igaühele, siis laastavaim on see vaesuse tingimustes. Perede ja kogukondade laastamise kõrval takistab HIV/AIDS ka tervete riikide pikaaegset arengut. Kuigi viimastel aastatel on probleemi lahendamisega väga aktiivselt tegeletud, jõuab ravi endiselt vaid kolmandikuni nendest, kes seda vajavad.

Malaaria on nakkushaigus, mis levib inimestele sääsehammustuse kaudu. WHO andmetel ohustab malaaria ligi poolt maailma elanikkonnast, ent kõrge riskiga piirkondades elab ligikaudu 1,2 miljardit inimest, neist valdav osa Aafrikas ja Kagu-Aasias. Aastas arvatakse esinevat keskmiselt 250 miljonit malaariajuhtu, surmaga lõppevaid ligi miljon, neist 90% Aafrikas (arvuliselt kõige rohkem Nigeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Etioopias, Tansaanias ja Keenias). Eelkõige surevad malaariasse alla viieaastased lapsed (85% kõigist surmajuhtudest) ja väga haavatavad on ka rasedad naised. Surmad pole aga ainuke draama – haiguse läbipõdejate tervis ja edasine areng võivad jäädavalt kahjustada saada. Lapsi ohustab näiteks aneemia või närvisüsteemi kahjustused ja haigust põdenud rasedad naised võivad sünnitada alakaalulise või surnud lapse.

Tuberkuloos on nakkushaigus, mis on alates 1960ndatest, kui see arvati välja juuritud olevat, võimsa tagasituleku teinud. Tuberkuloosi põhjustava bakteriga nakatub igal sekundil keegi ja kokkuvõttes on nakatunud ligi kolmandik maailma elanikkonnast. Kui enamusel ei kujune aktiivset haigust välja mitte kunagi, siis paljudel siiski – 2007. aastal oli maailmas ligikaudu 9,3 miljonit uut tuberkuloosijuhtumit (neist 55% Aasias ja 31% Aafrikas) ja haigusesse suri 1,7 miljonit inimest (sealhulgas 456 000 HIV-positiivset, kes arvatakse ametlikus statistikas HIV/AIDSiga seotud surmade alla), neist valdav osa arengumaades.

Nendele kolmele nakkushaigusele on rahvusvaheline üldsus, sh doonorid ja arengumaade valitsused viimastel aastatel tõsist tähelepanu pööranud. Tähelepanu ja sellega kaasnev rahastamine on kahtlemata vajalik. Määrava tähtsusega on aga see, et edaspidi toetaks nende kolme haiguse vastane võitlus arengumaade tervishoidu tervikuna, mitte ei moodustaks paralleelsüsteeme, mis keskenduvad vaid neile haigustele ning röövivad raha ja inimressurssi üldisest tervishoiusüsteemist. Jõupingutuste suunamine üldisele tervishoiu parandamisele arengumaades aitaks võidelda nii nende kolme „kõrgetasemelise” haiguse kui ka teiste arengumaid laastavate tervisehädadega.

Vaata ka:

www.who.int (Maailma Terviseorganisatsioon)
www.unfpa.org (ÜRO Rahvastikufond)
www.theglobalfund.org (Globaalne AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga võitlemise fond)
www.unaids.org (ÜRO HIV/AIDSi ühisprogramm)
www.genderandaids.org (UNIFEMi portaal HIV/AIDSi ja sooküsimustes)
www.rollbackmalaria.org (Rahvusvaheline võrgustik Global Malaria Partnership)
www.stoptb.org (Rahvusvaheline võrgustik Stop TB Partnership)
www.gatesfoundation.org (The Bill & Melinda Gates Foundation, suur tervishoiuprogramme edendav ja rahastav erafond)
www.everywomaneverychild.org (Globaalne programm, mis koondab ÜRO asutusi, valitsusi, vabaühendusi, tervishoiutöötajaid ja filantroope et saavutada naiste ja laste tervisega püstitatud eesmärke)

Allikas: "Maailmaparandaja teejuht" (2010)