Maailma globaalprobleemid, inimtegevusest tulenevad probleemid, rahvastiku ebaühtlane kasv ning vanuseline koosseis maailma erinevates piirkondades põhjustavad rännet, eriti arvestades, et maailmas on piirkondi ja riike, kus rahvastik väheneb.

Rändel on palju põhjusi, mis tulenevad ülemaailmsetest probleemidest nagu kliimamuutused (kaasnevad põuad põllumajanduslikes piirkondades, üleujutused, looduskatastroofide sagenemine ja võimsus, mageda vee ressursi vähenemine, metsade vähenemine), aga ka inimtegevusest (naftaressursside vähenemine, metsade vähenemine, vaesus arengumaades, vaesuse-rikkuse ebaühtlane jaotumine maailmas, kasvav kultuuriline ja religioosne vastasseis, sõjalised kriisikolded).

Suureks probleemiks on ka inimkaubandus, sest alati, kui inimesed tunnetavad ohtu oma turvalisusele, leidub ka neid, kes on valmis olukorrast kasu lõikama. Inimkaubandus on nähtus, mis muudab keeruliseks majandusmigrantide ja põgenike eristamise ning (eba)seaduslike immigrantide tuvastamise. Inimkaubandus on kasvanud vähesest riigipiiride ületamisest paljusid riike ja palju raha haaravaks äriks, mis hõlmab kogu maailma.

Maailmas vastutab migratsioonipoliitika eest ÜRO Pagulasameti ülemkomissar (UNHCR, United Nations High Commissioner for Refugees), kelle koduleht on www.unhcr.org.


Olulised mõisted, mida migratsiooni puhul eristada on:

• Asüülitaotleja või varjupaigataotleja – välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes Piirivalveamet või Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei ole otsust teinud. Eesti seadusandlus kasutab sõna varjupaigataotleja.
• Ajutist kaitset vajav isik – välismaalane, kes ei vasta pagulasseisundi konventsioonis märgitud pagulase mõistele, kuid kelle riiki lubamine on põhjendatud humaansetel kaalutlustel. Ajutist kaitset antakse massilise sisserände korral välismaalasele, kes on sunnitud rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist lahkuma või on sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete reguleerimisalasse ning kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast või keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks.
• Ebaseaduslikult riigis viibiv isik – isik, kellel puudub õigus (luba) riiki saabumiseks või riigis viibimiseks. Sageli nimetatakse ka illegaaliks.
• Pagulane – välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast, viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Pagulase mõiste on määratletud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonis.
• Põgenik – inimene, kes põgeneb sõja, looduskatastroofi jm seest.
• Refoulement – isiku tagasisaatmine riigi territooriumile, kus teda ohustaks tagakiusamine või mõnele muule territooriumile, kus teda taga kiusataks. Refoulement on vastuolus nii pagulasõiguse kui ka rahvusvahelise tavaõigusega.
• Täiendava kaitse saaja – välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh surmanuhtluse, piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis-või karistamisviiside kasutamise või tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumise.
• Varjupaik – riigi poolt kaitse andmine oma territooriumil isikutele teistest riikidest, kes põgenevad tagakiusamise või tõsise ohu eest. Varjupaik sisaldab mitmeid elemente, sh non-refoulement, luba jääda varjupaigariigi territooriumile ja inimlikud kohtlemisnormid.

Allikas: Jaan Tõnissoni Instituut, 2008