Sõnavõistluse eesmärk on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele riigi ja ühiskonnaga seotud teemadel. Töörühm on pakkunud 11 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Peale humanitaarabi otsitakse muuhulgas asendust ka sõnadele poliitika, kolmas sektor ning ingliskeelsetele mõistetele sustainable ja actor/player.

Uus sõna peaks olema heal juhul lühike, lihtsa ehitusega, hästi meeldejääv ja selgesti eristatav teistest olemasolevatest sõnadest (eriti neist, mis tähistavad lähedasi mõisteid). Temast peaks olema võimalik saada tuletisi, ta peaks olema stiililiselt neutraalne ja vaba sobimatutest assotsiatsioonidest. Mõistagi peab ta olema ka vormilt ja häälduselt eestipärane. Ning kõige tähtsam, sõna peab kasutajatele meeldima.

Sõnapakkumisi saab saata võistluse kodulehelt www.sonavoistlus.ee, e-kirjaga (sonavoistlus[A]sonavoistlus.ee) ja tavaposti teel (Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, märgusõna „Sõnavõistlus”) hiljemalt 4. oktoobriks 2010.a.

Kutsume noorteorganisatsioone, koole, ettevõtteid, sõpruskondi ja kõiki teisi leidma endale meelepärase võimaluse, kuidas juhtida oma kodukohas tähelepanu sellele, et endisel elavad miljardid inimesed äärmises vaesuses ja kannatavad sellest tulenevate probleemide käes.

Kampaania on ajastatud vahetult enne 20.-22. septembril New Yorgis toimuvat ÜRO kohtumist, kus riigipead hindavad kümne aasta jooksul aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtut ning panevad paika plaanid aastani 2015. Kodanike toetus on oluline, et ka Eesti president ja välisminister seisaksid maailma haavatavaimate inimeste nimel.

ÜRO ja vaesusevastane kodanikuliikumine GCAP (Global Call to Action against Poverty) korraldavad taolist kampaaniat juba viiendat korda. Eelmisel aastal osales kampaanias üle 173 miljoni inimese, sealhulgas mõnikümmend eestlast, kes tantsisid vaikival diskol ja võtsid osa Aafrika-teemalisest seminarist (vt. pilte).


Kuidas osaleda?

1. Tutvu kampaania Stand Up, Take Action  veebilehel ürituse üldpõhimõtete ja sõnumitega.

2. Registreeri oma üritus.

3. Stand Up and Take Action!

10/10/10 eesmärk on tuua inimesed kokku töötama ükskõik millise kliimasõbraliku lahenduse kallal. Olgu tegevus suur või väike, peamine on see ära teha!

10/10/10 Globaalset Tööpidu korraldavad 350.org ja kampaania 10:10. 350.org on rahvusvaheline kodanikuliikumisest välja kasvanud kampaania, mis tegutseb CO2 emissioonide hulga vähendamise nimel. Eelmisel aastal võeti sarnasest kampaaniast osa 5200 aktsiooniga enam kui 180 riigis. CNN nimetas seda isegi ajaloo laiaulatuslikumaks poliitiliseks aktsiooniks.


Kuidas osaleda?

Loe ürituse kutset ja registreeri oma tööpidu.

Oma kodu lähedal toimuvad tegevused leiad siit.

Vajad inspiratsiooni? Vaata 10 tööpeo ideed.

350.org lehelt leiad veel palju abivahendeid oma ettevõtmise teostamiseks.

Küsimustega võib pöörduda ka 350.org Euroopa koordinaator David Wagneri poole aadressil davidw@350.org.

Anna Lindhi Fondi rahastusel elluviidava projekti eesmärk on tugevdada kahe mere äärsete kodanikuühenduste koostööd, suurendada vastastikust mõistmist ja ühistegevusi regioonide vahel ning anda kodanikuühiskonnale (eelkõige valitud regioonide naistele, noortele ja migrantidele) võimalus esitada poliitikakujundajatele ettepanekuid eelpool toodud küsimustes.

Projekti arutelud viime läbi paaritunniste videokonverentside vormis korraldatud ümarlaudadel, mida juhivad valdkonna asjatundjad ning kus osalevad Balti- ja Vahemere suhetest huvitatud inimesed erinevatest eluvaldkondadest. Eriliselt ootame osalema noori, naisi ning rahvusvähemuste esindajaid partnerriikide kodanikuühendustest ja ülikoolidest. Projekti lõpetab laevakruiisil toimuv konverents Vahemerel 2011. aasta esimeses pooles, kuhu kutsume videokonverentside aktiivsed osalejad.

Sul on võimalus osaleda kolmel erineval teemal toimuvates aruteludes:

16. september (kl 12-16) – Keskkond: Kuidas käia Lääne- ja Vahemerega säästlikult ümber?
20. september (kl 12-16) – Kultuur: Mitmekultuurilisusega seonduvad väljakutsed
21. september (kl 12-16) – Ränne: Migratsiooni ja kultuuri seosed

Ümarlauad toimuvad Arengukoostöö Ümarlaua kontoris aadressil Suur-Karja 23, Tallinn. Katame ka teie transpordikulud, kui selles eelnevalt kokku leppida.

Palume teata hiljemalt 6. septembril, millisel ümarlaual soovid osaleda (võib ka mitmel erineval), aadressil evelin@terveilm.net.

Lisainfo projekti kohta: http://www.terveilm.net/?id=361.

Laadal oli kõikidel soovijatel võimalik anda oma panus korjanduskastidesse, kuid neil, kes kiires peomöllus selleks mahti ei saanud või kes üldse kohal ei käinud, saavad oma panuse anda interneti teel. Swedbankis on toetuste kogumiseks avatud arveldusarve, kuhu raha üle kanda: MTÜ VANAMÕISA KÜLA 221050004275.

Toetajate nimed (ilma annetatud summata) avaldatakse järgmises Saue valla ajalehes.

Lisaks ootab Vanamõisa Selts kuni 1. septembrisse korralikke mänguasju ja joonistustarbeid, mida Gori lasteaia lastele viia.

Lisainfo: http://www.vanamoisa.ee/index.php?e_id=11&p_id2=116&s_id=95&mod=laat

Inimese ja looduse põhjustatud õnnetused toovad igal aastal kaasa tohutuid kannatusi miljonitele - enamasti kahjuks maailma kõige vaesematele ja haavatavamatele rahvastele. Täna on maailmas enam kui 27 miljonit sisepõgenikku ja 10 miljonit pagulast. Iga kuues inimene kannatab kroonilist nälga. Humanitaarabitöötajad püüavad tagada elupäästva abi jõudmise kõigi abivajajateni ja seda olenemata nende elukohast, usust, sotsiaalsest kuuluvusest või rahvusest. Humanitaarabitöötajad võivad olla nii kohalikud kui ka välismaalased, nii mehed kui naised, esindades erinevaid kultuure ja kogemusi.

Kahjuks on üha sagedamini kriisikolletes levinud vaenulik suhtumine humanitaarabi andjatesse. Selle suhtumise on sageli põhjustanud lahkhelid moslemi ja kristliku maailma vahel, tuues kaasa vale kuvandi levimise Lääne humanitaarabi organisatsioonidest – neid peetakse tihti nn „lääne ideoloogia“ pealesurujateks ja seega vaenlasteks. See väärarusaam on kaasa toonud humanitaarabitöötajate vastu suunatud tahtlike rünnakute kasvu (nt röövimised, pommirünnakud ja muu vägivald). Rünnakuid sooritatakse vaatamata asjaolule, et humanitaarabi töötajad ei toeta ühtegi vaenutegevuse poolt, jagavad abi olenemata rahvusest, rassist, soost, usutunnistusest, klassikuuluvusest või poliitilistest vaadetest, ei lähtu poliitilistest, majanduslikest ega sõjalistest eesmärkidest ja ei kanna relvi ega vormiriietust.

2009. aastal hukkus 102 ja rööviti 92 humanitaarabitöötajat. Selle aasta statistika saab olema veelgi süngem. Rünnakutele humanitaarabi töötajate vastu juhib tähelepanu ka Euroopa Liidu Komisjon oma käesoleva aasta Maailma humanitaarabi päeva kampaanias, mille moto on: „Ära tulista, olen humanitaarabi töötaja!“

Iga päev annavad inimesed ja riigid elupäästvat humanitaarabi. Eesti on oma võimaluste piires humanitaarkatastroofides kannatanuid abistanud juba üle 10 aasta. Eesti riigi panus on aasta-aastalt kasvanud. Käesoleval aastal on Eesti toetanud seitset humanitaarkriisi - Haitit, Moldovat, Ghanat, Kõrgõzstani, Usbekistani, Gambiat, Venemaad ja Pakistani. Eesti on annetanud humanitaarkatastroofide ohvrite heaks käesoleval aastal kokku 11,5 miljonit krooni.

Välisministeeriumis tegelevad humanitaarabiga muude ülesannete hulgas viis diplomaati. Neist kaks töötab Tallinnas, kaks ÜRO juures nii Genfis kui ka New Yorgis ja üks EL juures Brüsselis. Katastroofipiirkondades kohapeal ehk nn „põllul“ Eestil diplomaate ei ole. Küll aga käib humanitaarabi kohapeal andmas Eesti Päästemeeskond. Näiteks sellel aastal on Päästemeeskond Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse (International Humanitarian Partnership) koostöövõrgustiku raames humanitaarabi andmas Haitil.


Autorid: Karin Kaup (EV alaline esindus ÜRO juures) ja Liis Lipre (VM arengukoostöö büroo)
Välisministeeriumi blog, 16. august 2010

Lisainfo:
http://www.worldhumanitarianday.info
http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/90
http://www.terveilm.net/?id=9&tag=19

Ürituse raames kogutakse raha Gori linna lasteaia nr 12 toetuseks – et osta kogutud raha eest lastele igapäevatarbeid ja lasteaia töötajatele vajalikke sidevahendeid. Samas võetakse vastu ka kasutatud, aga puhtaid ja töökorras mänguasju. Pliiatsid, vesivärvid, vildikad ning pabergi kulub ära. Sest lapsed ju armastavad joonistada…

Toetusüritus on osa suvelõpupeost Gruusiat tutvustavad ja oma panuse ürituse õnnestumisse annavad Gruusia saadik Eestis, ansambel „Mamuli“, helilooja Igor Garšnek ning lauljanna Hatuna. 300 pudelit Borjomi on Gruusia mineraalveetootjate tervitus suvelõpupeo osalistele. Ja kes soovib nautida ehtsat Gruusia veini ning meistrite küpsetatud šašlõkki, siis sellekski on võimalus. Oleks vaid ilmataat helde…

Toetus-aktsiooni eestvedajaks Mart Taevere, kes on Saue vallavolikogu ja MTÜ Vanamõisa Selts liige.

Pangas Swedbank on avatud arve, kuhu saab lasteaia toetuseks üle kanda raha: MTÜ VANAMÕISA KÜLA 22105000427

Lisaks suurele käsitöölaadale ning mitmekülgsele kultuuriprogrammile pakutakse põnevaid tegevusi ja atraktsioone kogu perele. Keskkonnatelgis leidub huvitavat, põnevat ja õpetlikku tegevust igas vanuses osavõtjatele: mänge, näidendeid, meisterdamisvõimalusi taas- ja uuskasutusmaterjalidest, võimalusi teadmiste proovile panekuks viktoriinides, jälgida loenguid ja ettekandeid. Esindatud on ka Arengukoostöö Ümarlaud ja portaal Terveilm.net.

Üritus toimub juba kaheksandat korda ning arvestades järjepidevust on populaarsus aastatega kasvanud, jõudes eelmisel aastal ligi 12 000 külastajani.

Lisainfo: www.vanamoisa.ee

Küsitluse tellijaks oli Arengukoostöö Ümarlaud ning läbiviijaks uuringukeskus Klaster. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada hoiakuid arengukoostöö valdkonna suhtes; samuti leida võimalikud kitsaskohad ning võimalused temaatilise info laiemaks levitamiseks.

Uuringu sihtrühm koosnes kolmest alagrupist: otsustajad (sh Riigikogu liikmed), arvamusliidrid ning info levitajad (sh. kodanikuühendused ja akadeemia). Lisaks kasutati AKÜ koostatud sidusrühma liikmete kontaktandmeid sisaldavat andmebaasi.

Lühikokkuvõte peamistest tulemustests

1. Enamik vastanutest on arengukoostöö teemadega oma tegevuses mingil määral kokku puutunud.
2. Ligikaudu pooled vastanutest on vähemalt ühe arengukoostöö teemaga kokku puutunud palju või väga palju.
3. Peamiste takistustena arengukoostööga tegelemise juures tuuakse välja ajapuudus, infopuudus ja rahapuudus ning teistsugused prioriteedid.
4. Olulise motivatsioonilise tegurina näeksid vastajad avaliku huvi suurenemist arengukoostöö valdkonnas.
5. Kõige olulisemaks arengukoostöö teemaks peetakse kaubanduspoliitikat, sest selle valdkonna arendamine aitab lahendada ka teisi probleeme.
6. Migratsiooni teemat peetakse samuti oluliseks arengukoostöö teemaks, kuid leitakse, et eeskätt tuleks tegeleda migratsiooni põhjustega (nt. elujärje parandamisega arengumaades).
7. Kliimamuutuste teema suhtes lähevad arvamused lahku. Ühelt poolt leitakse, et kliimamuutused põhjustavad järjest enam majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme üle maailma, teisalt arvatakse, et teema on tugevalt ülepaisutatud.
8. Kõige enam informatsiooni saadakse arengukoostöö teemadel välismaistelt veebilehekülgedelt, ajalehtedest ja Välisministeeriumi veebileheküljelt.
9. Üle poole vastanutest hindab oma teadmisi arengukoostöö vallas pigem vähesteks.
10. Kõige enam soovitakse teadmisi juurde kaubanduspoliitika teemal, seejärel migratsiooni teemal ning kõige vähem soovitakse uut informatsiooni kliimamuutuste teemal.
11. Valdavalt ollakse arengukoostöö alaseid materjale valmis lugema nii eesti kui inglise keeles.
12. Enamik vastajaid hindab oma teadmisi Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikast pigem väheseks ja sooviks saada rohkem informatsiooni.
13. Olulisemate arengukoostöö teemadena nimetatakse veel haridus, teadus, demokraatia,  loodusressursside kasutamine, ettevõtlus, kodanikuühiskond ja inimõigused.

Uuring viidi läbi projekti "Baltic States Channeling Information for Development" raames ning seda rahastasid Euroopa Komisjon ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Uuringu kokkuvõte inglise keeles ja eesti keeles.

Lisainfo: Evelin Andrespok, evelin @ terveilm . net, 627 0191

AidWatch initsiatiivi raames koostatud raport „Karistuslöök vaesuse eest: Rohkem ja tõhusam EL abi aitaks saavutada Aastatuhande Arengueesmärgid“ avalikustati vahetult enne järgmisel nädalal Brüsselis toimuvat EL liidrite kohtumist, kus lepitakse kokku EL seisukohad septembris New Yorgis toimuvaks ÜRO kohtumiseks Aastatuhande Arengueesmärkide teemal.

Raport näitab, et EL arenguabi oli 2009. aastal 0,42%1 rahvuslikust kogutoodangust (RKT), mis on 1 miljard eurot vähem kui 2008. aastal. Ametlike hinnangute järgi moodustab 2010. aasta abi 0,46% RKT-st, mis on aga tunduvalt vähem kui 2005. aastal  liikmesriikide poolt kokku lepitud 0,56% eesmärk aastaks 2010. Reaalsetes näitajates tähendab see 11 miljardi euro suurust vähenemist abisummades, kusjuures suurimate kokkuleppe rikkujate seas on Itaalia (4,5 miljardit eurot), Saksamaa (6,2 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (800 miljonit eurot).

Iga-aastane AidWatch raport märgib, et endiselt on kõrge kunstlikult paisutatud abisummade osakaal – 2009. aastal moodustas see koguni 8% kogu EL arenguabist (3,8 miljardit eurot)3. Siia hulka arvestatakse nii välisvõla kustutamine (1,4 miljardit eurot), toetus arengumaade õpilastele Euroopas (1,5 miljardit eurot) kui ka kulutused EL-s elavatele põgenikele (0,9 miljardit eurot). EL tõeline arenguabi oli eelmisel aastal seega ainult 0,38% EL-i RKT-st.

Enam kui 1600 Euroopa kodanikuühendust esindav CONCORD kutsub EL liikmesriikide valitsusi üles pidama kinni võetud kohustustest arenguabi suurendamiseks ja tõhustamiseks. EL liikmesriigid peavad esitama siduvad ajakavad, mis näitaksid, kuidas lubaduste täitmiseni jõutakse ja millistest allikatest leitakse selleks ressursid. Riigid peavad asetama arengumaade elanikud ja nende õigused arengukoostöö keskpunkti.

Eesti ühenduste esinadaja Arengukoostöö Ümarlaud leiab, et just märtsis valitaval uuel Riigikogu koosseisul lasub vastutus Eesti kohustuste täitmise tagamiseks ning esitab kõikidele erakondadele valimiste eel ka vastavasisulised praktilised ettepanekud.

„2005. aastal lubasid EL juhid kulutada 0,7% oma riikide RKT-st üleilmse vaesusega võitlemisele, aga viis aastat hiljem on riigid tulemusest kaugel ning on öelnud lahti oma lubadustest abi tõhususe osas2,“ ütles tunnustatud rahvusvahelise abiorganisatsiooni AictionAid Nigeeria haru juhataja Hussaini Abdu. „Me ei oota kohustuste suurendamist, vaid juba antud lubadustest kinni pidamist nii abi mahu kui ka kvaliteedi osas,“ lisas ta.

Raportit saab lugeda SIIN.


Lisainformatsioon:   

• Evelin Andrespok, Arengukoostöö Ümarlaud, evelin@terveilm.net
• Alessandro Bozzini, CONCORD, +32 472 346 311, Alessandro.Bozzini@concordeurope.org

CONCORD on 1600 Euroopa arengukoostöö ja humanitaarabiga tegelevat kodanikuühendust ühendav võrgustik. Eesti kodanikuühendusi esindab võrgustikus Arengukoostöö Ümarlaud.

AidWatch on CONCORDi töörühm, mille eesmärk on monitoorida EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tegevust arengukoostöö rahastamisel ja antava abi tõhususel.

Bob Dylani lüürikale on fotod juurde teinud kuulus Inglismaa fotograaf Mark Edwards, kes on reisinud maailmas ringi ligi 40 aastat ja  jäädvustanud piltidele muudatusi, mis on meie keskkonnas selle aja jooksul toimunud. Tema sõnul on „vaesus, loodusressursside raiskamine, saastumine, liikide kadumine ja nende probleemide summana: kliimamuutused, asjad,mida otsustajad teavad ja mõistavad, aga siiski lähenetakse neile eraldi ja üksiku teema kaupa. "Hard Rain" näitab, et me peame selgitama neid probleeme koos, kui tahame leida lahenduse ühelegi nendest“.

„Hard Rain“ fotonäitus on rännanud maailmas ringi  NewYorgist Rootsini ja India Bangalorest Eestini. See on kogunud miljoneid vaatajaid ning kommentaare otsustajatelt ja teadlastelt. Lisainfo näituse kohta: www.hardrainproject.com

Näitus on avatud kuni 30. juunini  Tallinna Loomaaias peavärava juures. Näituse tõi Eestisse MEDIP (Media Engagement in Development Issues and Promotion) projekti raames Jaan Tõnissoni Instituut koostöös Briti Nõukoguga. MEDIP projekti eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust Aastatuhande Eesmärkidest (MDG), mis on suunatud maailma kõige vaesemate riikide olukorra parandamisele. Seda eesmärki püütakse saavutada kooskõlas Maa looduse säilitamisega.


Lisainfo:
Paul Senosi
paul@mondo.org.ee
563 97044

Johanna Helin
johanna@jti.ee
53490814

Rahvusvaheline üldsus teadvustab tänapäeval üha enam, et keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste tagajärjeks võib olla elanikkonna ulatuslik ümberasumine, mida maailma riigid ei ole võimelised oma vahenditega praegu ära hoidma või millega ei suudeta tõhusal viisil toime tulla. Rännet võivad põhjustada nii keskkonnaseisundi järkjärguline halvenemine kui ka äärmuslikud keskkonnanähtused. Praegused poliitikameetmed keskenduvad aga pigem ootamatute katastroofide mõjudele kui keskkonnaseisundi pikemaajalise halvenemise tagajärgedele. Peale selle võib suurenenud ränne ka iseenesest keskkonna seisundit kehvemaks ja haavatavamaks muuta, isegi kui ümberasumine aitab negatiivsete tagajärgedega hakkama saada ning ellu jääda.

Viimasel ajal on nii poliitikakujundajate kui ka meedia tähelepanu pälvinud mitu tõsiste tagajärgedega looduskatastroofi ja eri uuringute kurjakuulutavad tulemused (nt valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) neljas hindamisaruanne¹ ja „The Stern Review”²). Keskkonnast tingitud põhjustel toimuv ränne on aga peamiselt varju jäänud. Selle nähtuse mitmetahulisus, probleemid keskkonnast tingitud põhjustel rändaja (environmental migrant) termini määratlemisel, aga ka rändevoogude mahu prognoosimine, on mõnes mõttes takistanud teadlikkuse tõstmist ja praktiliste meetmete võtmise ajendeid.

Keskkonnast tingitud põhjustel rändajad on inimesed, kogukonnad ja ühiskonnad, kes otsustavad ohtlike keskkonna- ja kliimategurite tõttu mujale kolida või siis on selleks sunnitud. Sellesse laia ja mitmekesisesse rühma kuuluvad nii need inimesed, kes peavad põgenema looduskatastroofide, näiteks üleujutuste eest, aga ka põllumajandustootmisega tegelevad inimesed, kes jätavad maha viljatu maa ning suunduvad linnadesse, et leida muid elatusvõimalusi.

Selles valdkonnas kasutatava terminoloogia ajakohastamise ja ühtlustamise töö on siiski veel käigus.  Eeskätt oleks lahendust vaja ühele konkreetsele terminoloogiaküsimusele: nimelt termin „keskkonna või kliimamuutuste eest pageja”, mida kasutatakse laialdaselt, aga mis tõstatab mitmeid vastuväiteid, kuna see sarnaneb liialt tavaliselt vägivalla või poliitilise tagakiusamise eest põgenevate inimeste klassifitseerimiseks kasutatavale terminile („pagulane”), mis määratleti õiguslikult 1951. aasta pagulaskonventsioonis.

Valdkondadevaheline probleem

Keskkonnast tingitud põhjustel toimuval rändel, nagu ükskõik millisel elanikkonnarühmade massilisel liikumisel (eriti juhul, kui see hõlmab rahvusvahelist rännet), on peale humanitaar- ja arenguvaldkonnale avaldatava mõju märkimisväärsed poliitilised tagajärjed ning seega on see reaalne valdkondadevaheline probleem, mis nõuab ennetavat sekkumist. Keskkonnaprobleemid on õigupoolest üks algpõhjuseid inimeste rändes ning jätkusuutlikes pikaajalise perspektiivi lahendustes tuleb keskkonnamõõdet arvesse võtta. See mõjutab humanitaarasutusi juba väga olulisel määral, kusjuures arvatakse, et probleem võib peagi koormama hakata olemasolevaid võimalusi ja rahalisi ressursse. Kokkuvõttes on keskkonnast tingitud põhjustel toimuv ränne mittesäästva arengu lõpptagajärg ning sellega seotud demograafilised muutused avaldavad kahtlemata üha süvenevat mõju arengueesmärkidele.

Peamised põhjused

Keskkonnast tingitud põhjustel toimuva rändega seotud tegurid on vaesus, ökosüsteemide hävinemine, haavatavus loodusohtude suhtes ning järkjärguliselt avalduvad kliimast põhjustatud keskkonnamuutused. Ökosüsteemide hävinemine ja/või nõudlus loodusvarade järele sellisel määral, mis ületab looduse taastootmisvõimet, võib kaasa tuua pikaajalise vaesuse ja nälja, nakkushaiguste kõrge levimuse või toimetulekustrateegiad, mis hõlmavad ajutist või alalist rännet.

Samas kui loodusohud, näiteks orkaanid ja üleujutused, võivad mõjutada terveid riike või piirkondi, avaldavad need tavaliselt ülekaalukalt suurimat mõju kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele (asukoha ja sotsiaalmajandusliku olukorra mõttes). Kui elatusallikad äkitselt loodusohtude tõttu kaovad, ei ole tagasiminek, taastumine ja taasintegreerumine alati võimalik.

Kliimamuutused mõjutavad rännet tulevikus olulisel määral kolmel eri viisil. Esiteks, mõnes piirkonnas vähendab kliima soojenemine ja kuivenemine põllumajanduslikku potentsiaali ning kahjustab ökosüsteemi teenuseid, näiteks puhta vee ja viljaka maa kättesaadavust. Teiseks mõjutab äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine – eeskätt tugevad vihmasajud ja nendele järgnevad tulvaveed või jõgede üleujutused troopilistes piirkondades – üha rohkem inimesi ja põhjustab massilist ümberasumist. Merepinna tõus hävitab alatiseks suured ja ülimalt tootlikud madalamal asetsevad rannikualad, mis on koduks miljonitele inimestele, kes on sunnitud sealt jäädavalt ära kolima.

Suundumused ja mustrid

Teadlaste ja rahvusvaheliste agentuuride hinnangul on praegu maailmas mitu miljonit keskkonnast tingitud põhjustel rännanut ning see arv arvatakse järgmise 20 aasta jooksul kasvavat kümnete miljonite ning järgmise 50 aasta jooksul sadade miljonite inimesteni. Need arvandmed on aga peamiselt hüpoteesid, mis on seatud siit-sealt pärit juhtumiuuringute ja mõne äärmiselt spekulatiivse teadusuuringu tulemuste ekstrapoleerimise teel. Teadlikkuse tõstmiseks, mõjude analüüsimiseks ja parandusmeetmete suunitlemiseks on vaja usaldusväärseid, tõenditel põhinevaid prognoose, aga veel ei ole alustatud konkreetset uurimistööd eesmärgiga koostada paikapidavad hinnangud võimalike rändevoogude kohta ning seostada need kliimamudelite ja -prognoosidega.

Praegu on suurem osa keskkonnast tingitud põhjustel rändajaid pärit vähim arenenud riikide maapiirkondadest. Eelolevatel aastatel see suundumus eeldatavasti mõnevõrra muutub, sest merepinna tõus ja üha sagedasemad tormid mõjutavad üha enam tihedalt asustatud rannikualasid ning tugevad vihmasajud ja neile järgnevad üleujutused ja maalihked avaldavad mõju mägipiirkondadele.

Enamik keskkonnast tingitud põhjustel rändajaid seab end sisse oma koduriigi linnades, väiksem osa neist rändab aga naaberriikidesse (lõunast lõunasse suunduv ränne). Veelgi väiksem osa neist võtab ette pika tee arenenud riikidesse, suurendades erioskustega väljarändajate nn ajude äravoolu. Seega langeb koorem suuremalt jaolt vähim arenenud riikidele, kuigi lääne meedias leiab kõige enam kõlapinda lõuna-põhja suunaline rahvusvaheline ränne.

Tagajärjed

Keskkonnast tingitud rände tagajärjed ei ole aga täienisti negatiivsed. Halvenenud keskkonnaga ja põllumajanduslikult mittesäästvatest piirkondadest lahkumist võib vaadelda puudutatud elanike õigustatud toimetulekustrateegiana. Peale selle võib ränne aidata aeglustada keskkonnaseisundi halvenemise protsessi ja võimaldada inimestel, kes sellistesse elukohtadesse maha jäävad, kohandada oma elatumisstrateegiaid põllumajandustavasid muutes või näiteks muule tegevusele ümber orienteerudes.

Massilise rände peamised mõjud on aga ülekaalukalt negatiivsed. Nende hulka kuuluvad üha tõsisemad humanitaarkriisid, kiire linnastumine ja sellega seotud slummide teke ning seiskunud areng. Peale selle nähtub seni omandatud kogemustest, et ränne üksi ei juuri välja probleemi peamist põhjust, sest allakäinud piirkonnad ei tühjene inimestest sellisel määral, et keskkond saaks taastuda või vaesus piisavalt leeveneda, mistõttu enamikul juhtudel nende piirkondade armutu allakäik jätkub.

Järgmised sammud: põhieesmärgid

Praegu on väga vaja ennetavat sekkumist. Rahvusvaheline kogukond on seni tõepoolest võtnud põhimõttelisi vastumeetmeid, reageerides sagedastele humanitaarkriisidele ja aidates (enamasti edutult) arengumaadel tegeleda plahvatusliku linnastumise ja slummide probleemiga. Edukate parandusmeetmete puudumisel terendab paljude arenguriikide tulevikuhorisondil tõenäoliselt väga keeruline olukord, kus koosmõju avaldavad pinnase seisundi ulatuslik halvenemine, probleemid toiduainetega kindlustamisel, haldamatud ja vaesunud suurlinnad ning ulatuslik ränne.

Kõige olulisemate sekkumisvaldkondade väljaselgitamine nõuab veel tööd, aga teatavaid näitajaid pakuvad prognoosid ja teave kannatanud piirkondadest. Kõige haavatavamate piirkondade hulka kuuluvad väikestest saareriikidest arengumaad, Saheli piirkond, Bengali laht, Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Kesk-Aasia kuivad piirkonnad. Kindlasti on vaja nii humanitaar- kui ka arenguabi, aga kuna suurem osa koormast on vähim arenenud riikide kanda, on samuti oluline, et riigil säiliks omavastutus.

Esialgsete meetmetena, mille abil leida tõhusaid ja koordineeritud rahvusvahelisi lahendusi keskkonnast tingitud rände probleemidele, on kindlaks tehtud järgmised põhieesmärgid:

• probleemi parem mõistmine ja laialdasem tunnistamine;
• algpõhjuste leevendamine, eriti keskkonnajuhtimissüsteemide ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate kaudu, tagades, et neid välja töötades ei jäetaks tähelepanuta rändeküsimust;
• juba aset leidvate keskkonnaga seotud rändeprotsesside parem juhtimine, pidades eeskätt silmas positiivsete mõjude võimendamist päritolupiirkondade jaoks ja nende piirkondade vastupanuvõime suurendamist;
• käesoleva teema integreerimine olemasolevatesse humanitaarpoliitika tavadesse, suunistesse ja prognoosidesse;
• teadvustamine, et  tervikliku lähenemisviisi lahutamatud osad on varajased meetmed ja kavandamine.

Keskkonnast tingitud rändega tegelemine nõuab kahtlemata miljardeid dollareid, ent pidades silmas asjaolu, et sellest probleemist tulevikus tõenäoliselt mõjutatud inimeste hinnanguline arv ei ole kindel, on võimatu kogumaksumust praegu kuigivõrd täpselt ennustada.

Selge on aga see, et probleemi ei lahenda ainult pisimuudatustega ülemeremaade arenguabi tasemes.

Eesseisvatele katsumustele vastuastumine

Kuna üha enam teadvustatakse kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja rände vastastikust sõltuvust, aga ka vajadust tihedama koostöö ja koordineerimise järele piirkondlikul, rahvusvahelisel ja üleilmsel tasandil, asutasid ÜRO Ülikool (UNU), Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ja Munich Re Foundation (MRF) 2008. aasta aprillis Saksamaal Münchenis kliimamuutuste, keskkonna ja rände liidu (Climate Change, Environment and Migration Alliance, CCEMA).

CCEMA on eri sidusrühmi ühendav ülemaailmne partnerlusorgan, mis toob kokku kõige olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikest osapooltest huvirühmad, erasektori, teadusringkonnad, kutsealade kogukonnad ning kodanikuühiskonna esindajad. Selle põhieesmärk on lõimida keskkonna- ja kliimamuutuste teemad sügavamalt rändejuhtimise poliitikasse ja tavadesse ning lülitada rändeküsimused ülemaailmsetesse keskkonna- ja kliimamuutuste alastesse kõnelustesse.

Liit koondab paljude valdkondade poliitikakujundajaid ja võtmeisikuid, et nad saaksid üheskoos kaasa aidata selle küsimuse katsumuste ja võimaluste paremale mõistmisele. See pakub väga olulist platvormi piirkondlikuks, rahvusvaheliseks ja üleilmseks valdkondadevaheliseks koostööks ja koordineerimiseks selle nimel, et:

• suurendada poliitikakujundajate ja avalikkuse teadlikkust vajadusest kooskõlastatud meetmete järele, mille abil lahendada probleeme ja mõista võimalusi, mida kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja rände kooslus pakub;
• parandada meie teadmisi kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja rände keerulistest suhetest põhjuste ja tagajärgede ning nii pikaajaliste kui ka lühiajaliste suundumuste seisukohalt, kogudes kokku, seostades ja avaldades kättesaadava teabe, samuti töötades välja uuenduslikke uurimisstrateegiaid;
• pakkuda neutraalset ja avatud foorumit poliitilise dialoogi jaoks, mille käigus saaks kindlaks teha ja arutada peamisi valdkondadevahelisi probleeme. Liit töötab selle nimel, et tugevdada valitsuste ja teiste osapoolte vahelise koostöö mehhanisme;
• pakkuda praktilist toetust kõige haavatavamatele riikidele ja elanikkonnarühmadele, suurendades valitsuste ja teiste osapoolte võimet tegeleda tõhusalt kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja rände kooslusega seotud probleemidega.

Autorid: Andrew Morton, Philippe Boncour ja Frank Laczko
Forced Migration Review: Climate Change and Displacement; number 31, oktoober 2008

^{Andrew Morton (andew.morton@unep.ch) on katastroofiohu vähendamise valdkonna juhataja UNEPi juures (www.unep.org). Philippe Boncour (pboncour@iom.int) on IOMi (www.iom.int) rahvusvahelise rändedialoogi üksuse juhataja ja Frank Laczko (flaczko@iom.int) teadus- ja väljaannete osakonna juhataja.}


Märkused:

1. www.ipcc.ch/ipccreports/assessments-reports.htm
2. www.occ.gov.uk/activities/stern.htm

*** Artikli tõlkimist rahastas Euroopa Komisjon projekti MEDIP kaudu ning tõlge sai teoks Jaan Tõnissoni Instituudi ja AKÜ koostöös.

Purunenud ühiskondade taastamisele aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa haridus. Poliitikakujundajate kinnitusel aitab haridus ravida psühhosotsiaalseid sõjahaavu, lahendada noorte tööpuuduse probleemi, toetada detsentraliseerituse ja demokraatia saavutamist, taastada rahu ning soodustada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Kas need ootused ka realistlikud on, jääb hinnangutes tavaliselt tõendamata.

Üha rohkem on hakatud huvi tundma varajaste haridusmeetmete vastu, kuna tunnistatakse, et haridussüsteemid on konfliktides peaaegu alati kaassüüdlased, et nad harva täielikult kinni kiiluvad ning et nad vägivalla vaibudes kärmesti tööle hakkavad, kas siis välistoetuse abil või ilma selleta. Humanitaarabiasutused hakkavad mõikama, et koolid on võimelised taastama enamusrühmade oskusi, väärtusi, hoiakuid ja sotsiaalseid suhteid. Nad näevad, et koolid ja haridussüsteemid on tihti üllatavalt vastupidavad ning et konfliktide tingimustes tekkinud katkestused pakuvad ühiskonna ülesehitamise seisukohalt nii võimalusi kui ka katsumusi.

Pärast konflikti tuleb haridussüsteemid üles ehitada olukorras, kus poliitiline võim ja tsiviilasutused on nõrgestatud, ohus või ei oska kogemuste puudumise tõttu edasi toimida. Kodanikuühiskonnas valitseb segadus ning see on harjunud rohkem valitsustele vastu seisma kui nendega koostööd tegema. Rahalised allikad on piiratud ja prognoosimatud.

Samas kätkevad kõik need piirangud endas ka võimalusi. Uued poliitilised jõud püüavad tõenäoliselt haridussüsteemi reformida, et ennast eelmisest riigikorrast distantseerida, eriti kui rahvusvaheline abi pakub lisastiimuleid. Nõrgestatud bürokraatia suudab reformidele vähemal määral vastu panna. Kodanikuühiskond keskendub tihti haridusele, vaadeldes seda tegevusena, mille ümber koonduda. Avalik tähelepanu konflikti lõppedes ja laste koolipinki tagasisaatmine meelitab tihti ligi välisressursse, mis aitavad käivitada reforme.

Paljudel riikidel on konfliktijärgses olukorras järgmised probleemid:

• taastuvate riikide suutmatus rahastada kapitali- või jooksvaid kulusid: vähestel riikidel on juurdepääs süsteemide ülalpidamiseks piisavale tulule;
• pidev kvalifitseeritud õpetajate puudus – paljud on hukkunud või riigist pagenud; paljud neist, kes on alles jäänud või tagasi pöörduvad, võetakse tööle rahvusvahelistesse agentuuridesse või valitsusvälistesse organisatsioonidesse;
• liiga palju madala kvalifikatsioonitasemega või ilma kvalifikatsioonita õpetajaid;
• sõda kogenud noorte, demobiliseeritud sõdurite ja põhihariduseta noorte suur arv;
• kehv arvepidamine, korruptsioon ja läbipaistmatus hariduse juhtimises: palkasid makstakse tihti olematutele õpetajatele;
• rahvusvahelise rahalise toetuse mull lõhkeb tihti enne prognoositavama ülesehitusvahendite voo saavutamist: abiasutused vähendavad tihti oma kohalolekut enne, kui arengule keskenduvad asutused tööle hakkavad;
• noorte koolitamine on tõsiselt alarahastatud: isegi kui olemas on kutseõppeprogrammid, ei valmista need tihti noori kohalike töövõimaluste jaoks piisaval määral ette;
• probleemid koordineerimisel: kuna hariduses on keerulisel moel ühendatud humanitaartegevus ja areng, on koordineerimismehhanisme tihti liiga palju;
• suutmatus välja töötada edukaid algatusi, mis arendaksid noorte oskusi, takistaks nende värbamist sõjaväkke või hoiaks neid eemal kuritegelikult teelt: levinud on arvamus, et noored ohustavad stabiilsust, ning vähesed programmid väärtustavad noori väärtuslike osapooltena arengus ja ülesehitusprotsessis.

Doonorid pakuvad keskharidussüsteemile üksnes minimaalset tuge, kuigi on teada-tuntud fakt, et kesk- ja kõrgharidus satuvad konflikti ajal kiiremasse langusse ja seejärel taastuvad aeglasemalt. Tavaliselt jäetakse noored konfliktijärgse ülesehituse protsessidest kõrvale. Ajal, kui konfliktides osalemine annab noortele tihtipeale uudse võimutunde, süvendavad aeglane kesk- ja kolmanda taseme hariduse võimaluste taastamise protsess ja enamiku täiskasvanukoolituse programmide ja kiirõppevõimaluste teisejärguline positsioon ühiskonnas masendust.

Unarusse jäetud pagulased ja riigisiseselt ümberasustatud inimesed

Teine unarusse jäetud valdkond on pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute lõimimine riiklikesse peavoolu haridussüsteemidesse. Kuigi üldiselt ollakse ühel meelel selles, et pagulaste puhul oleks parim õppekava vähemalt põhimõtteliselt nende päritolumaa oma, on sageli võimatu seda neile pakkuda. See toob kaasa probleeme seoses õppe akrediteerimisega, eriti tagasipöördujate jaoks, kes võivad olla sunnitud sisenema süsteemi madalamal tasemel, kuna nende varasemaid õppetulemusi ei arvestata.

Keskhariduse ja keskharidusjärgse hariduse unarusse jätmine konfliktijärgses olukorras on veelgi ilmsem probleem pagulaste hariduse puhul. Ainult 6% kõigist pagulastest õpilastest omandab keskharidust. Nii pagulas- kui ka riigisiseselt ümberasustatud isikute laagrites tekitab see olulisi probleeme seoses algkooliõpilaste motivatsiooniga, õpetajate leidmisega algkoolide jaoks, aga ka noortega, kes on masendunud, töötud ega pole veel omandanud vajalikke tööoskusi. Sageli ei paku vastuvõtvate riikide valitsused tuge ning muretsevad pigem keskharidusasutuste ja keskharidusjärgsete õppeasutuste politiseerimise pärast, samuti selle pärast, et haritud pagulased võivad tööhõives konkurentsi pakkuda.

Tihtipeale on tagasipöördujate seas väga tublisid õpilasi ja kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaid. Sageli arendavad pagulaslaagrites viibivad õpetajad oskusi, mis valmistavad neid ette tagasipöördumisel haridusse kasuliku panuse andmiseks. Nii osalevad nad suurema tõenäosusega õppekavade väljatöötamisel, neil on kogemused mitme õppeastme õpetamisel ja sageli on nad suuremal määral kokku puutunud rahvusvaheliste teadmiste ning teistsuguste pedagoogiliste lähenemisviisidega. Ometi on neil kodumaale naastes tihtipeale raske tööd leida, sest nende kvalifikatsiooni ega õpetamiskogemust ei tunnustata.

Kuhu edasi?

Hariduse võimaldamine pagulastele ja ümberasustatud isikutele (ka konflikti ajal) on ülesehituse ja arenguga seotud küsimus, mis nõuab ülesehitus- ja arenguprotsessiga tegelevate asutuste tähelepanu ning mida ei tohiks vaadelda pelgalt humanitaartegevusena. Doonorid ning abi- ja arenguasutused teevad praegu jõupingutusi koordineerimise parandamise suunas ning vahetavad teadmisi selliste algatuste kaudu nagu asutustevaheline võrgustik hariduse pakkumiseks hädaolukordades (Inter-Agency Network for Education in Emergencies, INEE). Üha enam ollakse ühel meelel, et edu saavutamiseks on vaja tegutseda järgmiselt:

• keskenduda juba varases etapis sellele, et koolid hakkaksid tööle, nii et noorte koolipinki tagasipöördumist nähtaks nn rahu dividendina ning et see suurendaks tuge rahu saavutamisel;
• julged sümboolsed meetmed (nt teatavat ideoloogiat õhutavate kooliõpikute kõrvaldamine), millega anda märku sellest, et kuigi suurem osa süsteemist on sama, on alanud reformimine;
• detsentraliseerimisreformid, mille kaudu pakkuda lapsevanematele võimalust kooli juhtimises osalemiseks;
• teadvustamine, et kvaliteetset haridust pakkuva õiglase süsteemi loomine on järkjärguline ja pidev protsess, mis võtab aega aastakümneid ning nõuab riigi tasandil konsensust riigi laiema arengunägemuse suhtes;
• suutlikkuse suurendamine, osaluse soodustamine kogukondade, õpetajate ja nendega seotud organisatsioonide, kohalike ametiasutuste ja teiste sidusrühmade seas ning nendevahelise koordineerimise toetamine;
• teadvustamine, et tagasipöörduvad pagulased, eeskätt noored, saavad aidata kaasa haridussüsteemi ülesehituse protsessis;
• tagamine, et väline toetus haridusele tugineks juba aktiivselt haridust toetavate kohalike kogukondade ja asutuste jõupingutustele ega konkureeriks nendega.

Konfliktijärgse ülesehitamise olemuse tõttu on eriti oluline sektoritevaheline koostöö. Haridussüsteemid peavad eri sektoritega koostööd tegema HIV/AIDSi programmide, terviseõpetuse, koolide ohutuse ja turvalisuse, maamiinide probleemi laiema teadvustamise ja psühhosotsiaalse toetuse vallas. Hariduse taastamine peab toimuma käsikäes sotsiaalse ja majandusliku arengu planeerimisega ning avaliku sektori ja tööturu reformidega.

Haridus ei põhjusta sõdu ega tee neile lõppu. Samas aitab see sageli kaasa konflikte ajendavatele teguritele, samuti on sel võimalus mängida konfliktis olulist rolli nii otseselt kui ka kaudselt, taastades rahu, suunates riigid uuesti positiivsele arenguteele ning tehes tasa kodusõja põhjustatud kahju. Varane investeerimine haridusse on seega väga oluline eeldus püsiva rahu saavutamisel.

Maailmapank on juba ammu aru saanud, kui oluline on konfliktijärgsesse haridussüsteemide ülesehitamisse varakult sekkuda, sest see on edaspidiste konfliktide ärahoidmise ja neist taastumise võti. Alates 1990. aastate keskpaigast on Maailmapank kohandanud oma töömeetodeid, et lihtsustada varajase sekkumise meetmeid. Toetus hariduse taastamisel on olnud oluline osa reageerimisel hädaolukordades paljudes konfliktijärgsetes riikides, sealhulgas Sierra Leones, Angolas, Mosambiigis, Kosovos, Ida-Timoris, Afganistanis ja Iraagis.

Haridus on konfliktide ärahoidmisel ja ülesehitusprotsessi toetamisel oluline tegur, ent seda ainult laiemate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste meetmete osana. Ilma nende vastastikuste seoste ning pikaajaliste ja strateegiliste investeeringuteta ei ole võimalik täita hariduse ülesehitamise suhtes tekkinud ootusi, mis on tihtipeale ebarealistlikud. Hariduse ja rahu kindlustamise ning sotsiaalse ülesehitamise seos on viimasel ajal suurema tähelepanu all, kusjuures rahvusvaheline tähelepanu on suunatud haavatavatele riikidele. See annab võimaluse süstemaatilisemateks ja põhjalikumateks juhtumiuuringuteks ning metaanalüüsideks, mille alusel välja selgitada kõige mõjukamad sekkumismeetmed ning nende toimimise kontekst.


Autor: Peter Buckland
Forced Migration Review: Climate Change and Displacement; number 31, oktoober 2008

^{Peter Buckland on Maailmapanga haridusvaldkonna vanemspetsialist. E-posti aadress: Pbuckland@worldbank.org. Ta on kirjutanud raamatu „Reshaping the future: education and post-conflict reconstruction” (Maailmapank, 2005), milles annab ülevaate hariduse ja konfliktijärgse ülesehitamise uuringu peamistest tulemustest, toetudes kirjandusülevaatele, 52 konfliktiriigi näitajate andmebaasile ja 12 riigi uuringu ülevaatele. Kättesaadaval veebis:www1.worldbank.org/education/pdf/Reshaping_the_Future.pdf}


*** Artikli tõlkimist rahastas Euroopa Komisjon projekti MEDIP kaudu ning tõlge sai teoks Jaan Tõnissoni Instituudi ja AKÜ koostöös.

Tutvu sarjade ja filmide programmiga ETV2 kodulehel.

ELFi tegevuse üldeesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Eestis ja maailmas. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks kinnitas ELFi nõukogu 2001. aasta aprillis tegevusprogrammid järgmistel suundadel: keskkonnaharidus, looduskaitse ja säästev areng.

AKÜ liikmetena plaanib ELF osaleda aktiivselt keskkonna valdkonda puutuvate seisukohtade kujundamises.

ELFi kontaktisik AKÜ-le on globaalsete keskkonnateemade ekspert Agur Paesüld (agur@elfond.ee) ja organisatsiooni tegevustega saab tutvuda aadressil www.elfond.ee.

Nüüdseks kuulub AKÜ võrgustikku 14 organisatsiooni, kes tegelevad arengukoostöö või maailmahariduse teemadega.

2009. aastal Suurbritannias valminud filmi peategelane (mängib Oscari nominent Pete Postlethwaite) elab aastal 2055 laastatud maailmas ning vaatab tagasi aastasse 2008. Ta küsib endalt ja vaatajalt, vaagides erinevaid võimalusi, miks ei peatanud inimkond kliimamuutust siis, kui selleks veel võimalus oli. Läbi seitsme erinevast maailmanurgast pärit inimese vaatenurga näeme globaalse kliimamuutuse kohalikke mõjusid. Need on 82-aastane prantsuse mägigiid Fernand Pareau, Indiasse odavlennufirma asutanud Jeh Wadia, sada inimest Katrina orkaani järel päästnud Shell Oili töötaja Alvin DuVernay, Inglismaal tuuleparkide vastastega võitlev Piers Guy, Shell Oilile tulusaimas Nigeeria piirkonnas elav Layefa Malemi ning Iraagist põgenenud lapsed Jamila ja Adnan Bayyoud, kes püüavad leida oma venda. Kõik need arvukad tegelased on filmitud üles 3 aasta jooksul dokumentaalfilmi jaoks, millest sai lõpuks draama.

Maailmapäeva raames näidatakse filmi kahel korral kinos Artis. 5. mail kell 15.00 kuulub kinosaal noortele, 12. mail kell 18.00 on uksed avatud kõigile huvilistele.

NB! Kiirematele koolidele/noortegruppidele põnev kaart kliimamuutustest. Registreeri seltskond aadressil maailmapaev@terveilm.net ja tule 5. mail kinno!

Maailmapäeva filmiseansid on tasuta! Parimad kohad kiirematele.

Filmi koduleht: http://www.ageofstupid.net/
Filmi pikkus 1 tund 32 minutit

Kliimamuutused süvendavad olemasolevat ebavõrdsust ning suurendavad lõhet naiste ja meeste vahel, pidades silmas nende haavatavust kliimamuutuste suhtes ja võimet kliimamuutustega kohaneda. Looduskatastroofides saab tavaliselt surma või vigastada rohkem naisi kui mehi, sest neid ei hoiatata, nad ei pruugi ujuda osata või kodust üksi lahkuda saada. Elatusallika kaotanud vaesed naised langevad sügavamasse vaesusse ning ebavõrdsus ja marginaliseerumine, mille all nad oma soo tõttu kannatavad, süvenevad.

Naiste kohustused perekonnas muudavad nad haavatavamaks keskkonnamuutuste suhtes, mida teravdavad veelgi kliimamuutuste mõjud. Kui põhivajaduste täitmine ja ligipääs loodusressurssidele – peavari, toit, viljakas maa, vesi ja kütus – on raskendatud, suureneb naiste töökoormus. Põuad, raadamine ja sademetehulga muutused tähendavad seda, et naised peavad ressursside ja elatise tagamiseks rohkem tööd tegema. Sellises olukorras pole naistel enam aega sissetulekut teenida, haridust omandada, ennast täiendada või juhtorganite töös osaleda. Tüdrukud langevad sageli koolist välja, et aidata emadel puid ja vett koguda.

Inimeste ümberasustamine avaldab tõsist mõju sotsiaalabi võrgustikele ja peresidemetele, mis on naiste jaoks ja nende toimetulekuvõime seisukohalt üliolulised tegurid.

Seejuures võivad naised olla tublid muutuste juurutajad ning aidata kaasa eluviisi kohandamise strateegiatele, kusjuures looduskatastroofid võivad anda naistele harukordse võimaluse ümber mõtestada ja muuta oma soolist seisundit ühiskonnas. Kohalikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad pakuvad väärtuslikke õppetunde. Üleujutuste piirkondades tehtud uuringute kohaselt kuulusid naiste kohanemisstrateegiate ja -meetmete hulka:

• turvalisematesse kohtadesse kolimine: maapinnast kõrgemal asuvad kohad, ajutised varjupaigad, maja või eluhoone vundamendi tõstmine, ränne;
• oma vara kaitsmine: seemnevarude kogumine; kariloomade pidamine kõrgemal asuvates paikades;
• söömisharjumuste kohandamine: toidukordade vahelejätmine või uus menüü;
• toidu varumine kehvemateks aegadeks;
• alternatiivenergia tehnoloogiate kasutamine;
• põllumajandustavade kohandamine: nt üleujutus- või põuakindlatele põllukultuuridele või liikidele üleminek, mitme põllukultuuri samaaegne kasvatamine või külvikordade kasutamine, alternatiivsed niisutusvahendid, hõlpsamini turustatavatele põllukultuuridele või teistele loomaliikidele üleminek;
• lihttööga sissetuleku teenimine, laenuandjatelt raha laenamine, osa sissetuleku säästmine või kariloomade müümine;
• korraldustöö ja ühistegevus: nt kollektiivse säästmiskorra sisseseadmine või rühmatöö süsteemid.

Keskkonnateemasid, sealhulgas poliitikat, õigusakte ja programme, peetakse tihtipeale sooliselt neutraalseks. Kuigi on selgeid tõendeid otsese seose kohta sugudevaheliste suhete ning kliimamuutuste mõjude ja nendega kohanemise vahel, ei osale naised otsustusstruktuurides ja -protsessides ikka veel piisaval määral. Kliimamuutustega seotud aruteludes, protsessides ja tegevuses ei rakendata riikide tasandil tihti piisavalt sootundlikku strateegiat ja vähe on tõendeid konkreetsete püüete kohta suunitleda kahe- ja mitmepoolsete programmide raames rahastatavaid kohanemismeetmeid naistele.

Naiste haavatavust kliimamuutuste suhtes saaks laiemalt analüüsida riiklike kohanemiskavade  kaudu ning hinnates naiste haavatavust looduslike riskide suhtes. Paljudes riiklikes kohanemiskavades mainitakse naiste haavatavust ja soolist võrdõiguslikkust üksnes üldjoontes. Vähestes aga kirjeldatakse üksikasjalikumalt seda, kuidas kliimamuutused naisi mõjutavad, ning veelgi vähem käsitletakse naiste rolli mõjukate osapoolte ja muutuste juurutajatena. Paljude riiklike kohanemiskavade prioriteetsetes meetmetes ei võeta naisi arvesse ei panustajate ega sihtrühmadena.

Isegi kui riiklikes kohanemiskavades arvestatakse sooliste aspektidega, tuleb teha veel palju tööd selle nimel, et neid kliimamuutusi käsitlevas poliitikas süvalaiendada. Selles osas võiksid olulised lähtekohad olla aastatuhande arengueesmärgid  ja vaesuse vähendamise strateegiad . Olulist rolli võivad siin mängida kodanikuühiskonna rühmad, kes toetaksid marginaliseerunud rühmi ning tegeleksid võrdsete võimaluste küsimustega, toimides seega olulise lülina sootundlikkuse tugevdamisel seoses kliimamuutustega ning inimeste turvalisuse suurendamisel.

Naiste kaasamine ja soospetsiifilise lähenemisviisi hõlmamine kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiatesse ja asjakohaste otsuste tegemisse võib teha lõpu kliimamuutuste mõjude ebavõrdsele jaotumisele. Laialdasem kaasamine võib parandada ka kohanemisega seotud otsuste tegemist, vähendades negatiivseid mõjusid tervele kogukonnale ning suurendades seega inimeste turvalisust.


^{Käesolev artikkel on pärit uurimusest „Gender, Climate Change and Human Security”, mille Naiste Keskkonna ja Arengu Organisatsioon avaldas 2008. aastal koostöös organisatsioonidega ABANTU for Fevelopment (Ghana), ActionAid Bangladesh ja ENDA (Senegal). Aruande täistekst on kättesaadaval veebisaidil www.wedo.org/library.aspx?ResourceID=269. Lisateavet naiste ja kliimamuutuste kohta: www.gdnonline.org.}

Autorid: Irene Dankelman, Khurshid Alam, Wahida Bashar Ahmed, Yacine Diagne Gueye, Naureen Fatema ja Rose Mensah-Kutin.
Forced Migration Review: Climate Change and Displacement; number 31, oktoober 2008


*** Artikli tõlkimist rahastas Euroopa Komisjon projekti MEDIP kaudu ning tõlge sai teoks Jaan Tõnissoni Instituudi ja AKÜ koostöös.

Eesti Rohelise Liikumise maailmahariduse projekti raames külastavad 18.-22. maini Eestit õiglase kaubanduse ühingu Saidpur Enterprises* esindajad Bangladeshist. Külastus toimub Maailmapäeva egiidi all koostöös Soome Maailmapoodide Liikumise ning Uusi Tuuli ry-ga (Soome). Lisainfo Saidpur Enterprises kohta leiate kutse lõpust ning inglise keeles nende kodulehelt.

Maailmapäevale eelnevatel päevadel, 18.-21. maini pakume teile võimalust kutsuda Saidpur Enterprises esindaja ja käsitööline läbi viima ettekandeid ning käsitöö õpikodasid teie koolides. Ettekande sisuks on maailmakaubanduse ja arengu seosed ning see teema on eelkõige sobilik keskkooli taseme geograafia, ajaloo, inimeseõpetuse ja majanduse tundidesse. Õpikodasid viiksime eelistatult läbi kodunduse/tööõpetuse tundide raames õpilastele 6.-12. klassini.

Eesti Roheline Liikumine julgustab kõiki huvilisi võimalusest kinni haarama! Seoses käsitööliste lühikese Eestis viibimisega võib sooviavalduste hulk ületada meie võimalusi teid külastada ning seetõttu palume huvitatud õpetajatel aegsasti ühendust võtta Siim Soplepmanniga aadressil siim@roheline.ee või telefoni teel 56454459.

Kui teil tõsine soov see üritus teie kooli tuua, kuid teatud põhjustel ei ole see võimalik, siis kindlasti julgustage oma õpilasi ja ka iseennast osa võtma Maailmapäevast, 22. mail Vabaduse väljakul. Lisaks Bangladeshi käsitööliste poolt läbi viidud õpikodadele ning ettekannetele toimub Maailmapäeval mitmeid muid huvitavaid ettevõtmisi, millest lihtsalt ei saa ilma jääda!     


LISAINFO:
Siim Soplepmann
maailmahariduse projektijuht
Eesti Roheline Liikumine
siim@roheline.ee
56454459

*Saidpur Enterprises on põhja-Bangladeshis asuv õiglase kaubanduse ning jätkusuutliku arengu põhimõtetel loodud käsitööliste ühing, mis hõlmab kahte erinevat tooteüksust: Action Bag Handicrafts, kus punutakse igapäevaseks kasutamiseks sobilikke dzuudist ja puuvillast kotte ning Eastern Screen Printers, kus toodetakse kunstiliste elementidega vaheseinu. Käsitöölisteks on peaaegu eranditult naised, kelle sissetulekust sõltub enamasti terve perekonna heaolu. Saidpur Enterprises pakub naistele lisaks töö eest saadavle õiglasele tasule võimalust võtta osa õigekirja-ja raamatupidamistundidest ning saada toitumise ja naiste seaduslike õiguste kohta koolitust. Samuti julgustatakse naisi loomakasvatusega tegelema, et kindlustada perekonnale lisasissetulek ning tagada neile täisväärtuslik toitumine. Alates Saidpur Enterprises asutamisest 1976. aastal, on paljud naised saanud majanduslikult iseseisvaks ning asunud tegelema eraettevõtlusega, suurendades seeläbi oma kogukonna ja eelkõige oma perekonna heaolu.

Anna Lindhi Fondi rahastusel elluviidav projekt ühendab kodanikuühendusi kuuest Balti- ja Vahemere äärsest riigist, et algatada dialoogi kultuuri, rännet ja keskkonda puudutavates küsimustest.

Kaks merd asuvad küll erinevates Euroopa servades, kuid jagavad mitmeid ühiseid väljakutseid. Regioonide olulisust piirkondade arengus rõhutavad ka Euroopa Liidu Vahemere ning Läänemere strateegiad. Projekti loodab vähendada nende piirkondade konkurentsi ning suurendada konstruktiivset dialoogi jätkusuutliku arengu tagamiseks ja koostöövõimaluste arendamiseks.

Projekti konkreetsed eesmärgid on:

Rändega seonduvad väljakutsed on mõlema mere ääres sarnased – sallimatus ja kultuuridevahelised arusaamatused. Projektiga püüame leida probleemidele lahendusi nii informatsiooni vahetamise kui ka heade praktikate jagamise kaudu erineva kultuurilise taustaga inimeste vahel mõlemast regioonist. Kultuuridevahelise suhtlusega võitleme ka üha tugevnevate ksenofoobia ilmingutega projekti partnerriikides. Peale selle arutame selliste ühiste keskkonnateemaliste küsimuste üle nagu nafta transportimine, põllumajandus ja turism.

Arutelusid viime ellu temaaliste ümarlaudade kaudu, mida juhivad valdkonna eksperdid ning kus osalevad noored, naised ning migrandid projekti partnerriikide kodanikuühendustest. Eesti organisatsioonid ja eksperdid on oodatud arutlema keskkonna teemadel. Projekti lõpetab konverents 2011. aasta esimeses pooles.

Projekti partnerid:

• The Finnish NGDO Platform to the EU, Kehys ry (Soome)
• Tampere Peace Research Institute (TAPRI), University of Tampere (Soome)
• MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud - AKÜ, Estonian Roundtable for Development Cooperation (Eesti)
• International Centre for Black Sea Studies – ICBSS (Kreeka)
• EKO LIBURNIA, Association for Development of Ecotourism, Organic Agriculture and Environmental Protection (Horvaatia)
• IPCRI, Ltd. Israel/Palestine Center for Research and Information (Iisrael)
• Groupement d’Etudes et de Recherches sur la Méditerranée - G.E.R.M (Maroko)

Projekti kestus: 1. detsember 2009 – 1. juuni 2011

LISAINFO:
Evelin Andrespok
AKÜ poliitikaekspert
evelin@terveilm.net
+372 627 0191

Mikko Lipsanen
Kehys ry
projekti koordinaator
mikko.lipsanen@kehys.fi
+358 9 2315 0564

www.kehys.fi/alf


***
Projekt viiakse ellu Anna Lindhi Fondi rahalisel toetusel. Materjalide sisu eest vastutavad projekti partnerid ning need ei peegelda ühelgi tingimusel Anna Lindhi Fondi arvamust.

Millal: Esmaspäeval, 3. mail kell 11:00-13:00
Kus: Eesti Välisministeeriumis, Islandi väljak 1

Seminari kava:

11:00 – 12:00 „Poliitiline tahe ja edasised väljakutsed“

Esinejad
Eestist:
Riigikogu liige Mati Raidma (tbc)
Välisministeeriumi esindaja (tbc)

Soomest:
Julgeoleku ja arengukoostöö nõunik Olli Ruohomäki, Soome välisministeerium.

12:00 – 13:00 „Julgeolek ja arengukoostöö sillutavad teed demokraatiale?“

Esinejad
Eestist:
Riigikogu liige Mati Raidma (tbc)

Soomest:
Julgeoleku ja arengukoostöö nõunik Olli Ruohomäki, Soome välisministeerium.
Peace Union of Finland juhataja Laura Lodenius


Osalemissoovist palume teada anda esimesel võimalusel aadressile seminar@eata.ee.

Seminar on 3. ja 4. mail Tallinnas toimuva Põhja- ja Baltimaade julgeoleku ja arengukoostöö ühisfoorumi avaüritus, kus osalevad riigiasutuste ja MTÜde esindajad Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist ja Leedust.

Üritust korraldavad Eesti NATO Ühing ja Kehys.


LISAINFO:
Anu Eslas
Eesti NATO Ühing (EATA)
GSM: 56 66 8297
E-mail: anu@eata.ee

Kodanikuühendustele suunatud koolitus viiakse läbi Maailmapäev 2010 raames, mille läbivaks teemaks on sel aastal just nimelt keskkond ja kliimamuutused ning meie roll nende kujundamisel.

Koolitajaks on Shawn Westcott (MSc), kes töötab nõunikuna keskkonna valdkonnas nii USAs kui ka Rootsis.

Osalemiseks tuleb saata täidetud avalduse vorm Piret Tambergile              (piret @ terveilm.net ) hiljemalt 3. mail 2010.


Koolituse KUTSE
Koolituse AJAKAVA
Koolituse AVALDUS