Ka sama artikli netikommentaaridest vaatas vastu palju rassistlikke seisukohti.

See vestlusring ajendas meid tutvustama uuringut, mille korraldasid tänavu justiitsministeeriumi ettepanekul Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandid. Uurisime, kuidas tunnevad end Tallinna ja Tartu ülikoolides õppivad, teadustööd tegevad või õpetavad teise nahavärviga inimesed. Uuringus osales 12 välismaalast, kes olid pärit peamiselt Hiinast ja Indiast, kuid ka pakistanlane, keenialane ja kamerunlane. Tegime kõigiga neist pika intervjuu, milles küsisime nende Eestisse tuleku lugu, esmamuljeid ja kogemusi eesti inimestega. Kui netikommentaaride põhjal võib tekkida mulje, et eestlased suhtuvad teise nahavärviga inimestesse väga sallimatult, siis meie uuringust nii kurba muljet ei jäänud.

Eestlased võõrastavad

Intervjueeritavate esmamuljed kohalikest olid erinevad, leidus nii väga positiivseid kui ka segadust tekitavaid. Osale tundusid kõik inimesed väga viisakad ja sõbralikud, teised ei mõistnud alguses kohalike käitumist. Positiivsete esmakogemuste põhjal eeldas üks osaleja, et eestlastega on väga lihtne sõbraks saada, kuid hiljem selgus, et nii see siiski ei ole. Vastanute sõnul võõrastavad eestlased endast erinevaid inimesi.

„Eesti kultuur on hea siis, kui sa tahad vaikselt elada. Tule siia ja mitte keegi ei sega sind. Sa elad, käid kontoris, tuled tagasi ja sööd, magad. Mitte keegi ei sega sind. Eesti kultuur on hea, kui sa ei soovi suhelda.” (Hiina mees)

Jäi mulje, et välismaalased ootavad eestlastelt suuremat suhtlemisaktiivsust. Positiivsetest omadustest toodi eestlaste puhul esile töökus, täpsus ja ausus. Huvitav oli, et eestlaste töökusele antav hinnang sõltus vastaja päritolumaast: kui indialased imestasid, kui tõsiselt siinsed inimesed oma tööd võtavad, siis hiinlased leidsid, et eestlased võtavad tööd vabalt ja pigem naudivad elu. Ka toodi esile, et eestlased on välismaalastega oma keele suhtes väga nõudlikud ja keeleoskajad võetakse paremini omaks.

Loobuda eripärast

Kamerunist pärit osaleja väitis, et püüab mõnikord käituda nagu eestlane: olla võimalikult vähe emotsionaalne ja vähe suhelda. Üks hiina noormees leidis, et eestlaste suhtlemisviis talle kontakti loomise aja- ja energiakulukuse tõttu ei sobi, aga samast rahvusest neiu otsustas ennast sel määral muuta, et märkab endas nüüd tüüpilise hiina rahvusliku eripära nõrgenemist ja eestlastega sarnasemaks muutumist.

Seega tundub eestlastepoolse omaksvõtu jaoks olevat oluline, et välismaalane loobuks teataval määral oma kultuurilisest eripärast ja võtaks omaks kohaliku.

Ohtlikud õhtused tänavad

Kuigi üldiselt peeti eestlasi tolerantseteks, oli uuringus osalenutel ka ebameeldivaid kogemusi. Paljud mainisid, et väldivad õhtuti väljas liikumist, sest see pole turvaline: oli juhtunud, et ebakained noored olid proovinud tüli norida või füüsiliselt vägivaldseks muutunud. Sobimatute väljendite hõikamine ja keskmise sõrme näitamine oli isegi tavapärane.

Mõnedki olid kogenud, et nende teenindamisega viivitati ametiasutustes märgatavalt. Arvati, et ametnikud püüavad suhtlemist vältida, sest ei oska piisavalt inglise keelt.

Võõrad kipuvad tänaval järele vaatama ja isegi ei varja seda.

„Mul oli üks intsident, kus üks tumedate prillidega naine kõndis õhtul tänaval. Ja kui ma temast möödusin, siis ta võttis prillid eest ära ja jõllitas mind kohe hoolega.” (India mees)

Esialgu polevat selline tähelepanu olnud häiriv, kuid muutus ajapikku siiski segavaks. Mõnigi välismaalane arvas algul, et inimesed vaatavad teda, sest soovivad vestlust alustada. Kui välismaalane aga uudishimutsejaid ise kõnetas, keerati pea kiiresti ära ega soovitud rääkida.

Üks Indiast tulnud mees pani toidupoes tähele, et turvamees jälitab teda ja seisab pidevalt tema selja taga. Kuna seda ei juhtunud üks kord, vaid iga kord, kui ta kohalikku Maksimarketisse läks, siis ta loobus seal käimast. Teine samalaadne olukord oli ühes Prismas. Seekord läks mees infolauda aru pärima, miks seisavad kaks turvameest kogu tema poes viibimise aja tema selja taga, temast vaid poole meetri kaugusel. Kui see teade turvameestele edastati, siis olevat nad põhjenduseks öelnud, et see on rutiinne tegevus. Mees aga rõhutas, et tema arvates pole see ikkagi normaalne, ja tundis ennast väga ebamugavalt.

Siia jääda ei taha

Inimeste diskrimineerivat või lihtsalt ebameeldivat käitumist tõlgendasid ja põhjendasid intervjueeritavad erinevalt. Leiti, et eestlased võivad arvata, et teise kultuuritaustaga inimesed ohustavad nende kultuuri või soovivad neilt midagi ära võtta – immigrantides võidakse näha ohtu töökohtadele ja rahvuslikule identiteedile. Huvitavaks võib pidada asjaolu, mida mitmes loos esile toodi: nimelt arvati, et inimeste suhtumine välismaalasesse sõltub tolle päritolumaast. Neisse, kes on pärit tugevama majandusega riikidest, suhtuvad eestlased paremini kui nendesse, kes on pärit vaesematest riikidest.

Üks näitaja selle kohta, kas Eestit peetakse elukeskkonnana turvaliseks, on kindlasti see, kas siin aastaid töötanud või õppinud välismaalane tahab oma tulevikku Eestiga siduda või mitte. Üks intervjueeritav soovis näiteks kodumaale tagasi pöörduda, sest leidis, et siinne õhkkond on välismaalaste suhtes vaenulik ja tema lapsele mitte just kõige parem kasvukeskkond. Ta näitas Youtube’ist Kreisiraadio klippi „Neeger” ja ütles:

„Ma usun, et enamik välismaalasi, kes on siia on õppima või töötama tulnud, lahkuvad kas aasta varem või aasta hiljem, aga nad kõik lahkuvad. Keegi ei taha ennast tunda kõrvalejäetuna… Sest see asi on ikka seal olemas, et nad on teistsugused inimesed ja… Inimesed on küll sõbralikud, aga ikkagi on arenemisruumi. Hetkel ei tunne ma ennast siin koduselt. Ma ei taha, et keegi hakkab minu lapse käest uurima, miks ta on tumedanahaline.” (India mees)

Nagu näha, oli enamikul küsitletutel olnud Eestis ühel või mitmel korral ebameeldivaid kogemusi ja enamasti oli need saadud avalikus ruumis. Uuringu põhjal võib järeldada, et oma tuttavate välismaalastega on eestlased sõbralikud, võõrast aga võidakse tänaval solvata ainuüksi tema välimuse tõttu. Kuigi paljudel oli ebameeldivaid olukordi tekkinud just noortekampadega, peeti nooremaid inimesi siiski üldjoontes tolerantsemateks. Uuringust jäi kõlama, et Eesti on hea koht, kus saada haridust või teha teadustööd, kuid samal ajal soovitakse enamasti siit edasi liikuda ega seostata oma tulevikku Eestiga.

Artikkel põhineb uuringul „Salliv Eesti. Erineva nahavärviga välisõppejõudude ja -tudengite kogemused”. Uuringugruppi kuulusid: Maire Forsel, Karin Jõers-Türn, Andres Kukk, Tarmo Laaniste, Kirsika Luha, Merle Lust, Oliver Nahkur, Kadri Pelisaar, Kaarin Plaan, Kadri Raid, Birgit Rootsi ja Liis Tigane. Juhendaja oli Judit Strömpl. Kogu uuringuga saab tutvuda aadressil: http://www.ssi.ut.ee/et/teadustoo/uliopilaste-uurimistood


Autor: Maire Forsel, Tartu ülikooli sotsioloogia magistrant
Eesti Päevaleht, 12. september 2012

Sel aasal on päeva teemaks "Kirjandus ja rahu". Maailmas on enam kui 770 miljonit kirjaoskamatut täiskasvanut, neist 2/3 naised. Rohkem kui pooled kirjaoskamatud elavad vaid neljas riigis (Indias, Hiinas, Bangladeshis, Pakistanis)  ja 19 riigis on kirjaoskajate täiskasvanute määr väiksem kui 55%.

Vaata UNESCO videost, mida see sõnapaar tähendab iraaklaste jaoks.

Maailma riigid seadsid 2000. aastal eesmärgiks, et 15 aastaga peab vaesuses ja näljas elavate inimeste arv poole võrra vähenema. Kahjuks tundub selle saavutamine tänaseks ebareaalne. Pärast 2015. aasta tähtaja täitumist on vaja uusi eesmärke ja tegevusplaane – millised peaks need aga olema? Tule kuula debatti ja ütle ka oma sõna sekka! Kogutud mõtted saadame ka  EL-i ja ÜRO-sse.

KUI PALJU ON SENISEST ARENGUABIST OLNUD KASU MAAILMA KÕIGE VAESEMETELE?
KAS JA KUIDAS SAAKS UUS RAAMISTIK MÕJUTADA MAAILMA VALITSEMISTAVASID?
MILLISED PEAKS OLEMA EESTI SUHTED ARENGUMAADEGA?
KUIDAS SAAME TULEMUSLIKULT AIDATA TAGADA INIMVÄÄRSE ELU KOGU MAAILMAS?

Debateerivad ja publiku küsimustele vastavad:

• Siim Nemvalts, Eesti tervishoiuekspert Afganistanis
• Sven Mikser, Riigikogu väliskomisjoni liige
• Mari-Helene Kaber, Humana Eesti  / AKÜ nõukogu liige

Ürituse korraldab MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Lisainfo: evelin@terveilm.net

Kuuleme muljeid EVS vabatahtlikku tööst Ghanas Raimo Pregelilt, meie Afganistani ekspert Maari Ross annab ülevaate, mida oleme teinud Põhja-ja Ida-Afganistani laste ja naiste toeks. Saadame teele meie uued vabatahtlikud Janika ja Karini Keeniass ja Diana Ghanasse, ning kui side meid alt ei vea, pakume skaibisooje uudiseid otse Kampalast.

Et oleks teada, palju toole kohale tuua ja mitu joogitopsi varuda, olge head ja andke märku oma tulekust  hiljemalt 28. augustiks riina.kuusik[A]mondo.org.ee. Nagu ikka on lapsed ja kaasad oodatud. Samuti on viimane hetk Keenia laste toetajatel kirju tuua.

„Sel aastal on Eesti toetatud põua ja näljahäda käes kannatavate riikide − Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Nigeri ja Somaalia elanikke. Samuti oleme aidanud  leevendada inimeste olukorda kriisikolletes − Süürias ja Lõuna-Sudaanis,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et Eesti on saatnud võimalusel katastroofipiirkondadesse ka oma päästemeeskonna liikmeid, näiteks 2010. aastal maavärinas kannatanud Haitile ning üleujutustejärgsesse Pakistani.
 
Paeti sõnul on Eesti humanitaarabi osutanud alates 1998. aastast. „Eesti tegi oma esimese vabatahtliku annetuse Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile ning sellest ajast alates oleme abi andnud rohkem kui kolmekümnele riigile maailma eri paigus,“ lisas ta.
 
Samuti märkis välisminister, et Eesti on aasta-aastalt kasvatanud oma toetust nii ÜROle ja teistele rahvusvahelistele humanitaarabiorganisatsioonide kui ka Punasele Ristile. „Sel aastal on humanitaarabi osutamiseks planeeritud ligikaudu miljon eurot,“ ütles Paet.
 
Humanitaarabi on inimestevahelise universaalse solidaarsuse põhiline väljendusvorm ja moraalne kohustus. Humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabi missioonidel osalemine on Eesti välispoliitika oluline osa. Humanitaarabi eesmärk on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine, samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks. Humanitaarabi antakse olukorras, kus kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud või ei soovi tegutseda. Humanitaarabi osutamisel lähtutakse abivajava riigi, territooriumi, ühenduse, režiimi, rühmituse või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest.
 
Selle aasta humanitaarpäeva teema on „Mina olin siin“. Infot ülemaailmse humanitaarpäeva kohta: www.un.org/en/events/humanitarianday
 

Lisainfo
Eesti humanitaarabi andjana
Eesti osalemine rahvusvahelises humanitaarpoliitikas
Eesti humanitaarabi tegevused 2012. aastal

Siinkohal pole ka midagi imestada, kuna just Londoni linn pälvis 2008. aastal Fair Trade liikumise aunimetuse, teatas reilukauppa.fi.

Praeguste andmete kohaselt süüakse olümpiamängudel ja selle järgneval paraolümpial 10 miljonit Fair Trade sertifikaati omavat banaani, mis on hangitud Kariibi mere saartelt või Lõuna-Ameerikast. Lisaks selle varuti 14 miljoni kohvitassi jagu kohvi ja 10 miljonit annust suhkrut.

Kõik need kogused on arvestatud kuue nädala peale ning rahaliselt koguneb sellest 125 000 lisaeurot, mis lähebki just Fair Trade süsteemiga liitunud arengumaade väiketalunike elujärje parandamiseks.

Fair Trade aitab arengumaade maaviljelejatel muuta on põllupidamisviisi efektiivsemaks ja võimaldada nende lastel käia koolis. Samuti annab Fair Trade süsteemiga liitumine maaviljelejatel võimaluse rajada kaeve puhta vee saamiseks ning parandab arstiabi saamise võimalusi.

Samas ei jätkunud Fair Trade liikumisel äsjalõppenud olümpiamängude korraldajatele mitte ainult kiidusõnu. Nii raporteeris rahvusvaheline Play fair kampaania ka sellest, et olümpiamängude fänninänn ja ka riided olid valmistatud ebaeetilisi töösuhteid kasutades.

Kuna suur osa eelmainitud toodangust tuli Aasiast, siis rõhutaski Play fair, et Hiina, Filipiinide ja Sri Lanka tehastes ei saa rääkida töötajate õigustest, kuna sealsed tööpäevad kestavad üle 12 tunni. Samas valmib just sealsetes tehastes lõviosa Adidase, Brooks’i ja Nike kaubamärki kandvast toodangust.

Sellegipoolest on Fair Trade toodete esmakordne kasutamine olümpiamängudel oluline samm ausa kaubanduse arendamisel.  Kariibi mere ühel saarel banaane kasvatav Moses Reneeni sõnul saavad maaviljelejad kasu nii olümpiamängude korraldajate poolt pakutud lisamüügivõimalusest kui kogu Fair Trade süsteemist.

"Olümpiamängude korraldajad andsid positiivse sõnumi kogu maailmale ja näitasid, et on võimalik teha ka äri minusuguste väikeviljelejatega,“ rääkis ta.

Allikas: Bioneer.ee, 17. august 2012

Suvekool  toimub 13.-17. augustil  Tartus, koos väljasõitudega Eesti-Vene piiriala erinevatesse linnadesse ja küladesse ning toob kokku ligi  25 piiriülese koostöö teemadega tegelevat spetsialisti Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Leedu  ja Ukraina ülikoolidest, MTÜdest, kohalikest omavalitsustest.

Suvekoolis esitletakse näiteks Kirkenes-Murmansk (Norra-Venemaa), Karjala piirkonna (Soome-Venemaa), Narva-Ivangorodi  ja Ukraina piirialade koostöökogemusi ja konkreetseid edulugusid/probleemvaldkondi.

Üldistatult võib öelda, et kui perifeersete piirialade arengu tagajaks on oma eripära leidmine, selle oskuslik ärakasutamine ja koostöö üle piiri, siis probleemideks on kaugus teadus-, majandus-, haldus jm keskustest, majanduse monfounktsionaalsus jm.

Suvekool annab nii teoreetilisi teadmisi kui annab ka võimaluse õppida sarnaste piirkondade kogemusest ning sõlmida koostöösidemeid tulevikuprojektideks.

Projekti toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Välisministeeriumi Arengukoostöö programm ja Hasartmängumaksu Nõukogu

 
Lisainfo:
Margit Säre
Peipsi Koostöö Keskus
projektijuht
tel 5088409
www.ctc.ee

VAATA LISAINFOT SIIT

Iga päev ulatavad humanitaarabi töötajad abikäe miljonitele inimestele üle maailma. Humanitaarpäeval tunnutatakse neid inimesi, kes tihti riskivad enda eluga, et pakkuda tuge ja lootust katastroofi või sõja tõttu hätta sattunud inimestele.

Lauludiiva Beyonce kutsub kõiki sel päeval tegema ühte heategu kellegi teise jaoks. Ükski heategu ei ole liiga väike!

NETI programm otsib sobivaid kandidaate (P2/P3 tasemetel) 8-le ametikohale järgmistes valdkondades:

• planeerimine (planning)
• vaatlemine ja hindamine (monitoring and evaluation)
• kommunikatsioon (communication)
• programmid (programmes)
• partnerlused (partnerships)
• lastekaitse (child protection)
• sotsiaalpoliitika (social policy).

NETI programmi kandideerimise miinimumnõuded:

• omandatud magistrikraad või sellega võrdsustatud akadeemiline kraad kandideerimise hetkel;
• inglise ning veel ühe ÜRO ametliku keele (vene, prantsuse, hispaania, araabia, hiina) valdamine;
• valmisolek ametisse asumiseks mistahes UNICEFi kontorisse üle maailma;
• vähemalt 2-aastane asjakohane töökogemus P2 ametikohtadele kandideerides ning vähemalt 5-aastane asjakohane töökogemus P3 ametikohtadele kandideerides. Asjakohane töökogemus peaks hõlmama tööd arenguriikides ja multikultuurses keskkonnas.

Avalduste esitamise tähtaeg: 15. august 2012

Kandideerimine toimub ainult UNICEFi kodulehe vahendusel.

Avalduste esitamine: http://www.careersatunicef.org/NETI/how-to-apply.

Teate väljastasid ametnikud, kes külastasid selle nädala alguses Põhja-Korea üleujutustes kannatada saanud piirkondi, vahendab ABC News.

Täna avaldatud raportis seisab, et tugevad vihmasajud kahjustasid tõsiselt elamuid, infrastuktuuri ja farme ning hävitasid maisi, sojaoa ning riisi saaki. Enim kannatada saanud alad on Anju linn, Lõuna-Phyongani provintsis asuv Songchoni maakond ja Chonnae maakond Kangwoni provintsis, kus elanikud hädasti toiduabi vajavad.

Põhja-Korea ametnikud palusid toitu, kütust ja ravimeid ning farmerid vajavad järgmiseks aastaks seemneid ja väetist.

Möödunud kuul Põhja-Koread tabanud kaks tormi põhjustasid üleujutusi, milles hukkus 119 inimest ning kümned tuhanded jäid kodutuks.


Autor: Toomas Randlo
Postimees.ee, 2. august 2012

Avaldusi ÜROsse tööle kandideerimiseks saab esitada kuni 12. septembrini 2012. Pärast avalduste läbivaatamist kutsutakse sobivad kandidaadid eksamile ja intervjuule. Kirjalik eksam toimub 5. detsembril 2012. Parimad eksamisooritajad saavad kutse intervjuuvooru, mille edukale läbimisele järgnebki tööpakkumine ÜRO sekretariaadis, allorganisatsioonides, fondides või missioonide juures.

ÜROsse saavad tööle kandideerida kõik Eesti kodanikud, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1980. Lisaks on kandideerimise eelduseks vähemalt kõrgkooli esimese astme diplomi olemasolu ja inglise või prantsuse keele valdamine. Eelnev töökogemus ei ole vajalik. Sel aastal saab kandideerida tööle ametikohtadele, mis on seotud arhitektuuri, majanduse, infotehnoloogia, poliitikaküsimuste ning sotsiaalküsimuste valdkondadega.

Eesti välisministeerium ja Eesti alaline esindus ÜRO juures soovitavad kõigil noortel, kes on huvitatud tööst ÜROs, kindlasti esitada oma sooviavaldus kandideerimiseks. Ka eelmisel aastal kandideerinud noored võivad käesoleval aastal uuesti avalduse esitada.

Kõik kandideerijad on teretulnud külastama välisministeeriumi kodulehekülge, kust on võimalik lugeda lisainformatsiooni ÜROsse kandideerimise ja tööleasumise, noorte ametnike programmi ning eelmisel aastal toimunud konkursi kohta.

Lisaküsimuste korral võib ühendust võtta välisministeeriumi rahvusvahelise personalipoliitika bürooga (tel: 637 7320, e-post: ypp2012@mfa.ee).
 

Lisainfo ÜROsse kandideerimise kohta:
https://careers.un.org/lbw/home.aspx?viewtype=NCE
http://www.facebook.com/UN.Careers
http://twitter.com/un_careers
http://linkd.in/un_careers
http://www.youtube.com/watch?v=k-MEIkzPMmE
http://www.youtube.com/watch?v=Z0pmqenzppc

Välisminister Paet ütles uut algatust välja kuulutades, et Eestil on väga hea meel koos Ameerika Ühendriikidega toetada üleminekuriikide moderniseerumist ja demokratiseerumist ning jagada oma reformi- ja e-riigi kogemust. „LEND võimaldab jagada edukalt demokratiseerumisprotsessi läbi viinud riikide kogemusi seda protsessi läbiviivatele riikidele,“ ütles Paet. „LEND on väga ajakohane ja uuenduslik algatus, partnerlus riikide ja ekspertide vahel demokraatia toetamiseks. Ning demokraatia, nagu on öelnud Abraham Lincoln, on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks.“

USA riigisekretär Clinton väljendas heameelt, et USA kuulutab uute demokraatiate toetamis- ja nõustamisprojekti välja just Eestiga, kes on ise teinud läbi põhjaliku demokratiseerumisprotsessi ning nüüd abistab teisi.

„LEND nõustamisprojekt on seda olulisem, mida enam tähtsustavad inimesed kogu maailmas vabadusi ja õigusi, mis peaksid loomulikult neile kuuluma,“ rõhutas Paet. „Riike saab kõige paremini juhtida avatult ja õigusriikluse põhimõtetega arvestades ning inimeste osalust valitsemises suurendades,“ märkis Eesti välisminister. „Nn Araabia kevad on tõestanud selle olulisust. Me oleme olnud tunnistajateks ka sellele, kui olulist rolli mängib kõiges selles informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eestis järgitud avatud ja läbipaistva valitsemise põhimõtet ning inimestel on võimalus kergesti kätte saada kõrgekvaliteedilisi teenuseid. „Erinevad e-teenused on parandanud inimeste elukvaliteeti ning aidanud luua stabiilset ja kestlikku ühiskonda,“ märkis Paet. „LENDi kaudu saame seda kogemust uute demokraatiatega jagada – see on  demokraatliku reformi abivahend, mis võimaldab riigijuhtidel teha kiiresti usaldusväärsel ekspertiisil põhinevaid otsuseid,“ lisas ta.

Eesti välisministri sõnul on demokraatlikud riigid kõige vastutustundlikumad ning panustavad enim globaalsesse julgeolekusse. „Eesti ja USA väärtustavad demokraatlikke põhimõtteid, õigusriiklust ning põhiõiguste ja –vabaduste austamist,“ sõnas Paet. „On oluline, et neid väärtusi austataks kogu maailmas. LEND on üks vahend selle saavutamiseks ning läbi selle koostöö saavad nii Eesti kui USA ja teised arenenud demokraatiad tutvuda uute demokraatiate ja üleminekriikide kogemustega.“

LENDi eesmärk on tagada siirderiikide juhtidele kvaliteetne ekspertteave ja nõustamine hea reformikogemusega riikide praktikute poolt. Projekti idee algatas USA välisministeerium, kes tegi Eestile pakkumise olla koos nendega LEND initsiatiivi kaaseestistuja.

Välisminister Paet kohtub Ulaanbaataris ka Mongoolia presidendi Tsakhia Elbegdorji ja välisministri Gombojav Zandanshatariga.


Lisainfot LENDi kohta

Fotod

"On oluline, et me ei elaks üle oma võimete ning seda just loodusressursside kasutamise osas,” märkis Paet. „Maailm ei ole oma tänases tegutsemises kestliku arengu teel – aastaks 2030 vajab maailm 50% rohkem toitu, 45% rohkem energiat ja 30 % rohkem vett,“ lisas ta. Murettekitav on Eesti välisministri sõnul ookeanide seisund ja kalavarude üleekspluateerimine, metsade vähenemine, CO2 emissiooni kasv viimase 20 aasta jooksul 38% võrra ning suur ökoloogiline jalajälg.

„Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eesti e-lahenduste kasutajana tõestanud, et uuenduslikud lahendused aitavad arengut tõhustada. „Seetõttu keskendume me ka oma arengukoostöös e-lahenduste tutvustamisele ja sisseviimisele,” sõnas välisminister. „Plaanime suunata Eesti arengukoostöö panuse  lähiaastatel  üha enam keskkonnasõbralikku majandus- ja sotsiaalarengusse,“ märkis Paet. Ta lisas, et Eesti kasutab edukalt mitmeid erinevaid e-lahendusi, näiteks e-valitsuse, e-tervishoiu, mobiilse parkimise, e-kooli, e-hääletuse ja laialdase traadita internetiühenduse kaudu. „Me oleme valmis oma kogemust kõigi huvitatud arengukoostöö partneritega jagama,“ kinnitas Paet.

Eesti on Paeti sõnul ka näidanud, kuidas väikese riigi kodanikualgatus on muutumas üleilmseks ettevõtmiseks. „Eestist alguse saanud prahikoristuskampaaniat „Teeme ära!“ tutvustati äsja Rio de Janeiros,“ ütles Paet. „Maailmakoristuskampaania „World Cleanup 2012” hõlmab 100 miljonit aktiivset inimest kogu maailmas, et võidelda 100 miljoni tonni illegaalse prügiga 100 riigis,“ ütles välisminister. „Tulemuseks on puhtam, parem ja kestlikum maailm. See näitab, kuidas tõelise tahte ja ühendatud jõududega saab maailma muuta.“

Paet kohtus Rio de Janeiros ka UNESCO peadirektori, Saint Kitts ja Nevise peaministri ning Panama välisministriga.

ÜRO värskelt avaldatud raporti kohaselt lisandus eelmisel aastal maailma 800 000 põgenikku, mis on viimase aastakümne suurim arv. Põgenike arvu kasv on tingitud uutest konfliktidest Elevandiluurannikul ja Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida riikides.

Ka Eestis suurenes eelmisel aastal nii varjupaigataotlejate kui ka pagulaste arv. Eesti andis eelmisel aastal rahvusvahelise kaitse 19 inimesele, mis on küll väga väike arv võrreldes meie lähinaabritega, kuid sellegipoolest puutuvad pagulased Eestis kokku mitmete raskustega. Probleemiks on nii riigipoolse toe puudumine oma elu sisse seadmiseks Eestis kui ka vähene ühiskonna teadlikkus pagulastest.

 “Sageli aetakse pagulased segamini migrantidega, kes rändavad võõrsile majanduslikel põhjustel või lihtsalt seiklushimust. Pagulane aga ei ole oma kodu maha jätnud vabast tahtest. Ta ei saa sinna tagasi minna, isegi kui ta seda väga sooviks. Sageli kujunebki tema saatuseks elada kogu oma elu paguluses,” selgitab Kristina Kallas MTÜ-st Eesti Pagulasabi.

“Kuigi meile võib tunduda, et pagulased on eestlaste jaoks kauge teema, miski, mis juhtub inimestega sõjakolletes Aafrikas ja Aasias, või juhtus eestlastega 70 aastat tagasi, ei ole see siiski nõnda. Pagulased elavad meie keskel, töötavad meiega koos, nad isegi võivad olla meie sõbrad, me lihtsalt ei tea nende lugu,” lisas ta.

Rahvusvahelise pagulaste päeval kutsuvad Eesti kodanikeorganisatsioonid Eesti riiki üles pöörama varasemast rohkem tähelepanu Eestis elavatele pagulastele ning toetama senisest tõhusamate meetmetega nende elu sisse seadmist ja lõimumist Eesti ühiskonda.

“Ühiskonna ja riigi küpsust näitab hooliv ja osavõtlik suhtumine nendesse, kes on sunnitud olnud oma koduriigist lahkuma tagakiusamise tõttu. Pagulased ja varjupaigataotlejad on enne Eestisse jõudmist pidanud taluma palju kannatusi, mistõttu väärivad nad igakülgset tuge,” ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Täna elab Eestis ligikaudu 60 pagulast, kes on saanud Eesti riigilt rahvusvahelise kaitse. Nende hulgas on inimesi nii sõjakolletest Afganistanist, konfliktipiirkondadest Iraagist, Türgist, Sri Lankalt ja Pakistanist, kui ka poliitiliste õiguste rikkumise eest pagenuid Venemaalt ja Valgevenest.

-   -   -

Eestis korraldavad inimõiguste- ning pagulasorganisatsioonid sel aastal esmakordselt üheskoos pagulasnädala 18.-22.juuni, et juhtida tähelepanu miljonitele põgenikele üle maailma, kes on sunnitud oma kodumaalt sõja või tagakiusamise pärast lahkuma. 20. juunil kell 14.00-21.30 korraldatakse Tammsaare pargis UNHCRi põgenikelaagri telgis fotonäitus, avalikud loengud ning näidatakse filmiprogrammi.

Eesti Pagulasabi korraldab 22. juunil Illuka vallas Jaama küla kultuurimajas Illuka vastuvõtukeskuse elanikele ja kohalikele külaelanikele mõeldud maailma pagulaste päevale pühendatud kultuuriürituse, kuhu on oodatud ka kõik teised huvilised. Täpsem info www.pagulasabi.ee. Üritus korraldatakse Johannes Mihkelsoni Keskuse projekti “Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtutingimuste parandamine läbi kombineeritud tugiteenuste” raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Pagulasnädala üritused korraldatakse koostöös järgmiste organisatsioonidega: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti Riikide Regionaalne Esindus (UNHCR), MTÜ Eesti Pagulasabi, Eesti Inimõiguste Keskus, Inimõiguste Instituut, MTÜ Johannes Mihkelsoni keskus, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsiooni (IOM Tallinn).

Lisainfo:
Kristina Kallas
Eesti Pagulasabi
kristina@pagulasabi.ee
+372 511 8311

Koristusaktsioon toimub Rio de Janeiro Garota de Ipanema pargis ning lisaks maapealsele koristusele aitavad sukeldujad koristada ka ookeani põhja.

Koristusaktsioonil osaleva välisministri Urmas Paeti sõnul on „Teeme ära!“ prahikoristuskampaania hea näide, kuidas 2008. aastal Eestis esmakordselt läbi viidud kodanikualgatus on kasvanud üleilmseks. „Sel aastal osaleb „Let´s Do It World Cleanup 2012“ kampaanias juba peaaegu 100 riiki,“ sõnas ta. „Sellist kestlikku arengut soovime me kõik. Kui meist igaüks teeb natukene, saavutame kogu maailmas väga palju,“ lisas ta.

Üritusest võtab osa ka Eesti aukonsul Rio de Janeiros Oskar Metsavaht ja maailmakoristuskampaania algataja Rainer Nõlvak.

Lähem info üritusest: http://www.letsdoitworld.org/news/world-cleanup-rio20-19th-june

Välisminister Paeti sõnul on laste olukord keeruline paljudes maailma riikides ning rahvusvahelise üldsuse ülesanne peab olema laste õiguste eest seismine ja nende olukorra parandamine. „Eesti toetas näiteks möödunud talvel humanitaarabina ÜRO lastefondi projekti Afganistanis, mille kaudu leiti võimalus korraldada üle poole miljoni Afganistani õpilase ja 12 tuhande õpetaja katkematu koolitöö külmal talveperioodil,“ ütles Paet.
 
Välisminister lisas, et sellest aastast on kõikidel eestlastel ka ise võimalik Afganistani laste heaolule kaasa aidata. „Välisministeeriumi toel on MTÜ Mondo rajanud toetusprogrammi „Muuda maailma“, mille kaudu saab teha annetusi, et koguda raha koolitarvete ostmiseks vähemkindlustatud Afganistani lastele,“ ütles Paet. „Tuleb meeles pidada, et iga muutus algab pisikestest sammudest. Iga väike toetus saab lõpuks osaks suuremast, mille abil on võimalik teha väga palju head.“
 
Paeti sõnul on Eesti ÜRO lastefondi kaudu sellel aastal eraldanud humanitaarabi ka Lõuna-Sudaani, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi laste heaolu parandamiseks. „Samuti  on Eesti lastele suunatud projekte viimasel ajal ellu viinud idapartnerluse riikides,“ ütles Paet. „Eesti eeskujul avati käesoleva aasta maikuus Georgia koolilastele mõeldud liiklusõppeväljakud ning viidi läbi ettevõtlus- ja õpilasfirmade alased koolitusi Moldova õpilastele,“ tõi Paet näiteid Eesti arengukoostöö projektidest, mis on suunatud laste turvalisuse ja heaolu suurendamisele.
 
Täna Vabaduse väljakul toimuva Maailmapäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühenduste tegevusest selles valdkonnas. Esimene Maailmapäev korraldati MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud initsiatiivil 2005. aastal ning nüüdseks on sellest saanud iga-aastane traditsiooniline üritus.
 
Maailmapäeva raames tutvustavad oma tegevust erinevad organisatsioonid nii Eestist kui välismaalt, toimuvad töötoad ja vestlusringid, sõna võtavad arvamusliidrid ning arengukoostöö vallas tegutsevad eksperdid, suurel laval kõlab maailmamuusika ning linastub filmiprogramm.
 
Igal aastal on Maailmapäeval fookusesse võetud üks läbiv teema. Tänavuse Maailmapäeva fookus on arengumaades elavad lapsed. Igaühel sõltumata tema sünnipaigast peab olema võrdne võimalus inimväärsele elule. Kõigil meil on võimalus selle saavutamiseks oma panus anda.

Kandideerimise tähtaeg on 8. juuni 2012.

Vaata töökuulutust siit.

Ettepaneku eelnõu menetlusest tagasi võtta tegid põhiseaduskomisjonile ka eile komisjoni koosolekul osalenud vabaühendused, lisaks EMSL-ile veel e-Riigi Akadeemia, Avatud Eesti Fondi, ühingu Korruptsioonivaba Eesti, Arengukoostöö Ümarlaua ning poliitikauuringute keskuse Praxis esindajad. Eelnõu tagasi võtmise asemel otsustas komisjon pikendada sellele muudatusettepanekute esitamise tähtaega 28. septembrini.

"Meie meelest ei ole küsimus eelnõus mõne detaili lisamises või kustutamises ega ka praegu erakondade jaoks kehvaks muutunud ajastuses," ütles Kübar. "Peame väga vajalikuks arutada selle üle, kuidas saada erakondadelt paremat poliitikat ning rohkem demokraatiat nii meil kui ka idanaabrite juures. Küll aga ei jaga me eeldust, et nende eesmärkide saavutamiseks on ainus või parim viis seaduse muutmine ning erakondade juurde uute sihtasutuste loomine ja nende täiendav rahastamine riigieelarvest."

"Võimalused kõike MSA-dele kavandatut teha on erakondadel olnud ka seni ning kui nad ei ole seda piisavalt tahtnud või suutnud, ei saa ka olla kindel, et olukord muutuks uute sihtasutuste loomisega," lisas Kübar, kelle sõnul oleks vajalik alustada arutelu sellest, milliseid erinevaid võimalusi olukorra parandamiseks on.

Kava suurel laval

12:00 Georgian Voices (Gruusia)

12:15 Maailmapäeva avab EV välisminister Urmas Paet
 
12:30 Georgian Voices (Gruusia)

12:45 Jaapani võitluskunstide esitlus: karate, budo, sumo
 
13:15 Nikns Suns (Eesti)

14:00 Eetiline moeshow, mis võib päästa maailma
 
14:30 Bombillaz (Eesti)

15:15 Eksootiliste tantsude õpituba, auhindade loosimine
 
15:45 Reincarnation (Armeenia)
 
17:00 Maailmapäev on lõppenud. Kõik on oodatud Tallinna Vanalinna Päevade lõpukontserdile Raekoja platsil!

Toimuvad töötoad, avatud näitused ja filmitelk, näha saab jaapani võitluskunstide demonstratsioone ning eetilist laste- ja noortemoeshowd! Räägime laste elust arengumaades.

Uuri täpsemalt terveilm.net/maailmapaev ja

www.facebook.com/maailmapaev.