Kõigil huvilistel on võimalus osaleda õiglase kaubanduse kohvikurallil - külastada festivalikohvikuid, maitsta Fairtrade jooke ning võita põnevaid auhindu.

Lisaks kohvikute külastamisele on kõigil huvilistel võimalus saada õiglasest kaubandusest rohkem teada meie telgis ning lasta endast banaanikostüümis pilti teha. Laupäeval, 4. septembril on pärastlõunal avatud töötuba "Kas oled õiglane lomobanaan?" ning kõik soovijad võivad selga proovida Fairtrade banaanikostüümi ja neist tehakse lomokaameraga foto, mille saab kätte juba järgmisel õhtul festivali lõpetamise eel.

Pühapäeval, 5. septembril pakume aga põnevat ja harivat mängu "Õiglane hommikusöök", kus kõik soovijad saavad kaasa mõelda teemal, millistest maailma piirkondadest on pärit toiduained, mida oleme harjunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks pidama, ning  infot selle kohta, millistes tingimustes sageli meie hommikusöögi toorained valmivad.

Auhindadena lähevad loosi õiglase kaubanduse sertifikaati kandev jalgpall ning mõnus, seksikas ja õiglane naiste- ja meestepesu firmalt ZUZU .

Lisaks õiglase kaubanduse tutvustamisele on tänavafestivalil veel rohkesti põnevaid töötubasid, head muusikat, avatud on tänavaturg ja külas Kinobuss.

Uue Maailma tänavafestivali kavaga tutvu www.uusmaailm.ee/festival.

Kutsume noorteorganisatsioone, koole, ettevõtteid, sõpruskondi ja kõiki teisi leidma endale meelepärase võimaluse, kuidas juhtida oma kodukohas tähelepanu sellele, et endisel elavad miljardid inimesed äärmises vaesuses ja kannatavad sellest tulenevate probleemide käes.

Kampaania on ajastatud vahetult enne 20.-22. septembril New Yorgis toimuvat ÜRO kohtumist, kus riigipead hindavad kümne aasta jooksul aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtut ning panevad paika plaanid aastani 2015. Kodanike toetus on oluline, et ka Eesti president ja välisminister seisaksid maailma haavatavaimate inimeste nimel.

ÜRO ja vaesusevastane kodanikuliikumine GCAP (Global Call to Action against Poverty) korraldavad taolist kampaaniat juba viiendat korda. Eelmisel aastal osales kampaanias üle 173 miljoni inimese, sealhulgas mõnikümmend eestlast, kes tantsisid vaikival diskol ja võtsid osa Aafrika-teemalisest seminarist (vt. pilte).


Kuidas osaleda?

1. Tutvu kampaania Stand Up, Take Action  veebilehel ürituse üldpõhimõtete ja sõnumitega.

2. Registreeri oma üritus.

3. Stand Up and Take Action!

Anna Lindhi Fondi rahastusel elluviidava projekti eesmärk on tugevdada kahe mere äärsete kodanikuühenduste koostööd, suurendada vastastikust mõistmist ja ühistegevusi regioonide vahel ning anda kodanikuühiskonnale (eelkõige valitud regioonide naistele, noortele ja migrantidele) võimalus esitada poliitikakujundajatele ettepanekuid eelpool toodud küsimustes.

Projekti arutelud viime läbi paaritunniste videokonverentside vormis korraldatud ümarlaudadel, mida juhivad valdkonna asjatundjad ning kus osalevad Balti- ja Vahemere suhetest huvitatud inimesed erinevatest eluvaldkondadest. Eriliselt ootame osalema noori, naisi ning rahvusvähemuste esindajaid partnerriikide kodanikuühendustest ja ülikoolidest. Projekti lõpetab laevakruiisil toimuv konverents Vahemerel 2011. aasta esimeses pooles, kuhu kutsume videokonverentside aktiivsed osalejad.

Sul on võimalus osaleda kolmel erineval teemal toimuvates aruteludes:

16. september (kl 12-16) – Keskkond: Kuidas käia Lääne- ja Vahemerega säästlikult ümber?
20. september (kl 12-16) – Kultuur: Mitmekultuurilisusega seonduvad väljakutsed
21. september (kl 12-16) – Ränne: Migratsiooni ja kultuuri seosed

Ümarlauad toimuvad Arengukoostöö Ümarlaua kontoris aadressil Suur-Karja 23, Tallinn. Katame ka teie transpordikulud, kui selles eelnevalt kokku leppida.

Palume teata hiljemalt 6. septembril, millisel ümarlaual soovid osaleda (võib ka mitmel erineval), aadressil evelin@terveilm.net.

Lisainfo projekti kohta: http://www.terveilm.net/?id=361.

Ürituse raames kogutakse raha Gori linna lasteaia nr 12 toetuseks – et osta kogutud raha eest lastele igapäevatarbeid ja lasteaia töötajatele vajalikke sidevahendeid. Samas võetakse vastu ka kasutatud, aga puhtaid ja töökorras mänguasju. Pliiatsid, vesivärvid, vildikad ning pabergi kulub ära. Sest lapsed ju armastavad joonistada…

Toetusüritus on osa suvelõpupeost Gruusiat tutvustavad ja oma panuse ürituse õnnestumisse annavad Gruusia saadik Eestis, ansambel „Mamuli“, helilooja Igor Garšnek ning lauljanna Hatuna. 300 pudelit Borjomi on Gruusia mineraalveetootjate tervitus suvelõpupeo osalistele. Ja kes soovib nautida ehtsat Gruusia veini ning meistrite küpsetatud šašlõkki, siis sellekski on võimalus. Oleks vaid ilmataat helde…

Toetus-aktsiooni eestvedajaks Mart Taevere, kes on Saue vallavolikogu ja MTÜ Vanamõisa Selts liige.

Pangas Swedbank on avatud arve, kuhu saab lasteaia toetuseks üle kanda raha: MTÜ VANAMÕISA KÜLA 22105000427

Lisaks suurele käsitöölaadale ning mitmekülgsele kultuuriprogrammile pakutakse põnevaid tegevusi ja atraktsioone kogu perele. Keskkonnatelgis leidub huvitavat, põnevat ja õpetlikku tegevust igas vanuses osavõtjatele: mänge, näidendeid, meisterdamisvõimalusi taas- ja uuskasutusmaterjalidest, võimalusi teadmiste proovile panekuks viktoriinides, jälgida loenguid ja ettekandeid. Esindatud on ka Arengukoostöö Ümarlaud ja portaal Terveilm.net.

Üritus toimub juba kaheksandat korda ning arvestades järjepidevust on populaarsus aastatega kasvanud, jõudes eelmisel aastal ligi 12 000 külastajani.

Lisainfo: www.vanamoisa.ee

Tsiviilmissiooni Afganistanis lõpetavale Anu Raismale andsid medali üle Ühendkuningriigi kaitseväe kolonelleitnant Jonathan Cox ja Ameerika Ühendriikide merejalaväe kapten Saleem Khan.

Anu Raisma avaldas heameelt, et on saanud anda oma panuse Eesti esindajana Afganistani elanike tervise ja elutingimuste parandamisse. „Arstiabi kättesaadavus on paranenud koostöös kohalike elanikega ning Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna ja teiste rahvusvaheliste partneritega,“ sõnas Raisma. „Iga tänulik naeratus annab kinnitust sellest, et meie abi on oodatud ning peame oma tegevust jätkama,“ lisas ta.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on tervishoiueksperdi lähetamine Afganistani Eesti üks olulisemaid tsiviilmissioone ning rahvusvaheline tunnustus on märk sellest, et Eesti panust Afganistani ülesehitamisel hindavad kõrgelt ka meie partnerid. „Eesti tervishoiueksperdi töö tulemusel oleme suutnud vaatamata keerulisele julgeolekuolukorrale aidata arstiabi arengut Helmandis oluliselt edasi viia,“ lausus välisminister. „Eesti jätkab panustamist Afganistani tervishoiuvaldkonna arendamisse,” lisas ta.

Paeti sõnul on Helmandi provintsi ülesehitusmeeskond koostöös provintsi tervishoiuametiga taasavanud mitmed meditsiiniasutused ning samuti on suurenenud riiklikus tervishoiusüsteemis töötav meditsiinipersonal ja paranenud ka infrastruktuur. „Helmandi provintsi elanike usalduse kasvu riigi meditsiinisüsteemi suhtes näitab ka see, et üha rohkem inimesi on hakanud pöörduma erakliinikute asemel riiklikesse raviasutustesse,“ lisas ta.

Eesti tervishoiuekspert töötab Helmandi provintsis Lashkar Gah´ linnas Ühendkuningriigi juhitavas provintsi ülesehitusmeeskonnas alates 2008. aasta märtsist. Anu Raisma töötas Eesti tervishoiueksperdina Afganistanis 2009. aasta märtsist kuni käesoleva aasta juulini. Raisma asemel hakkab Helmandi provintsi tervishoiuvaldkonna arendamist koordineerima Priit Paju. Kuni 2009. aasta märtsini töötas Eesti tervishoiueksperdina Afganistanis Argo Parts. Eesti tervishoiuekspert on lähetatud Afganistani välisministeeriumi ja MTÜ Mondo koostöös.

Eesti tervishoiuekspert viib Helmandis ellu Eesti arengukoostööprojekte, korraldab teiste rahastajate tervishoiuprojektide realiseerimist ning nõustab Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Tervishoiueksperdi põhiliseks tööülesandeks on Helmandi provintsi meditsiiniasutuste võrgustiku, kiirabi ja muu tervishoiuvaldkonna ülesehitustöö koordineerimine.

Foto Anu Raismale NATO medali üleandmisest leiab aadressilt: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/4837029067/

 
Lisainfot:
Aet Kukk
MTÜ Mondo
53 302 328
aetkukk@gmail.com
http://mondo.org.ee


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Pruti jõe üle kallaste tõusmine toonud kaasa suuri purustusi ning tuhanded inimesed on üleujutuste tõttu pidanud oma kodudest lahkuma. „Moldova saatis meile palve, milles soovis abi tulvade tagajärgede kõrvaldamisel. Eesti otsustas Moldova palvele vastu tulla ja anda riigile abi üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks, et seeläbi aidata kaasa üleujutuses kannatanute võimalusele normaalse elu juurde tagasi pöörduda,” ütles Paet.

Abiks minev tehnika soetatakse Eesti ettevõtete kaudu. Abina saadetavad viis komplekti pumpasid koos muu tehnikaga on mõeldud kaevude puhastamiseks ning keldritest vee väljapumpamiseks. Võimalikud lisavajadused konkreetsemaks abiks selgitavad välja kohapeale lähetatavad eksperdid, kelle ülesandeks on samuti abi üleandmine, esmane koolitus ning olukorra analüüs, mis annaks Eestile võimaluse tulevikus toetada Moldova võimekust ulatuslike üleujutuste tagajärgede likvideerimisel.

Eesti annab Moldovale üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks ning kannatanute abistamiseks abi 857 000 krooni ning seda rahastab välisministeerium oma eelarvest arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Urmas Paeti sõnul on võimekus elektroonilise identiteedi loomiseks eelduseks kaasaegsete e-teenuste, sealhulgas e-valimiste rakendamiseks. „E-Riigi Akadeemial on kogemus Eesti IT-alaste oskuste jagamiseks meie arengukoostöö sihtriikidele, näiteks on projektid toimunud või ettevalmistamisel nii Gruusias, Afganistanis kui Palestiinas,“ sõnas Paet. „Makedoonias käivitatav projekt loob aga eeldused Eesti riigi ja miks mitte ka IT-ettevõtjate teadmiste rakendamiseks ka edaspidi. Projekti praegune etapp on suunatud pigem ettevalmistusele ja teadlikkuse tõstmisele,“ lisas ta.

Eesti elektrooniline identiteet, mis kodanikele väljendub ID-kaardi elektrooniliste kasutusvõimaluste ja mobiil-ID kaudu, on maailmas laialdast tunnustust leidnud kui turvaline ja praktiline alus kasutaja identifitseerimiseks e-teenuste kasutamisel. Eesti elanikud saavad elektroonilise identiteedi kaudu tarvitada nii avalikke kui pangandusteenuseid. 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisel kasutas e-valimiste võimalust üle 104 000 inimese, andes üle 15% valijate häältest.

Idee elektroonilist identiteeti arendada sai Makedoonias alguse 2009. aastal, mil Vabariigi President rääkis visiidil Makedoonia Vabariiki võimalustest kasutada elektroonilist identiteeti (eID) samal ajal toimunud Eesti kohalike omavalitsuste valimistel hääletamiseks.

Välisministeerium rahastab projekti elektroonilise identiteediga seotud kogemuste jagamiseks Makedoonias 148 420 krooniga välisministeeriumi arengukoostööks ja humanitaarabiks ette nähtud vahenditest.

E-Riigi Akadeemia on vahendanud Eesti kogemusi e-riigi arendamisel ekspertidele Afganistanis, Albaanias, Andorras, Armeenias, Aserbaidþaanis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Kanadas, Horvaatias, Kuubal, Gruusias, Ungaris, Indias, Iraagis, Kasahstanis, Kosovos, Kõrgõzstanis, Makedoonias, Moldovas, Mongoolias, Montenegros, Namiibias, Pakistanis, Palestiinas, Rumeenias, Senegalis, Serbias, Sri Lankas ja Tadþikistanis.


VÄLISMINISTEERUIMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Afganistan on Eesti arengukoostöö peamisi sihtriike ning abiprojektide seas on tervishoid Eesti jaoks esimesel kohal. Välisminister Urmas Paeti sõnul aitab Eesti kogemus tervishoiu alal afgaanide elu praktiliselt parandada. "Oleme meie tervishoiueksperdi töö tulemusel suutnud aidata Helmandi arstiabi arengut oluliselt edasi viia," lausus välisminister. "Eesti on alustanud näiteks Helmandi provintsi tervishoiutöötajate täiendkoolitusega ning täiskasvanute esmaabikoolitusega. Samuti osaleme  tervishoiualase koolituskeskuse loomisel Helmandi provintsis ning toetame õdede ja ämmaemandate kooli," rääkis Paet Eesti tervishoiuprojektidest Afganistanis. Eesti on toetanud ka Helmandi provintsi keskhaiglat meditsiinilise abi andmise võimekuse ja kvaliteedi tõstmisel.

Välisminister Paeti sõnul on tervishoiu alal Helmandi provintsis veel palju teha. "Eesti tervishoiueksperdi töö ja abi on Afganistani kolleegide poolt kõrgelt hinnatud ja oodatud," ütles Paet. "Elanikkonnalt Eestiga võrreldavas Helmandi provintsis on vaid veidi enam kui 1300 tervishoiuvaldkonnas tegutsevat inimest ning neist vähem kui 100 on arstid," lisas Paet.

Eesti tervishoiueksperdi põhiliseks tööülesandeks on Helmandi provintsi meditsiiniasutuste võrgustiku, kiirabi ja muu tervishoiuvaldkonna ülesehitustöö koordineerimine. MTÜ Mondo liige Priit Paju omab pikaajalist töökogemust kriisipiirkondades ning on osalenud Eesti Päästemeeskonna egiidi all missioonidel erinevates kriisipiirkondades, näiteks Pakistanis ja Haiitil.

Eesti uus tervishoiuekspert Priit Paju sõnul on Eestist lühikese ajaga saanud arvestatav tegija rahvusvahelisel pääste- ja kriisireguleerimise maastikul. „Oleme end tõestanud erinevate humanitaar- ja päästemissioonide käigus ka partnerriikidele. Afganistani arengukoostöö raames saame samuti aidata inimesi, kes juba aastaid seda vajavad,“ rääkis Paju MTÜ Mondo ja Eesti välisministeeriumi ühisest tegevusest Afganistanis.

2008. aasta märtsist töötab Helmandi provintsis Lashkar Gah´ linnas Ühendkuningriigi juhitavas provintsi ülesehitusmeeskonnas (PRT) Eesti tervishoiuekspert, kes viib ellu Eesti arengukoostööprojekte, korraldab teiste rahastajate tervishoiuprojektide realiseerimist ning nõustab Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Kuni 2009. aasta märtsini töötas Eesti tervishoiueksperdina Afganistanis Argo Parts ning käesoleva aasta juulini Anu Raisma.

Helmandi provintsis elab 1,4 miljonit elanikku ning seal töötab vähem kui 100 arsti. Arstipunktid on ka suuremates piirkondlikes keskustes nagu Musa Qala, Kajaki, Sangin, Naw Zad, kuid need on vaid esmatasandi arstiabipunktid, kus mitmel puhul ei ole isegi väljaõppinud arsti.

Afganistan kuulub maailma viie vaesema riigi hulka. Sealsed inimarengu näitajad on ühed madalamad. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud. 46%-l Afganistani lastest puudub senini juurdepääs haridusele.

Lisainfot Eesti panusest Afganistani ülesehitusse: http://www.vm.ee/?q=et/node/4520  ja www.mondo.org.ee


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Külastajatele avaneb ka vahetu kohapealne võimalus rahaliseks annetuseks eesmärgiga aidata soetada Põhja-Ghana Kongo küla lesknaistele härga ja atra, mis oleks lesknaistele asendamatuks abiks põllutöödel. Iga annetaja saab mälestuseks rinnamärgi, millel on kirjas projekti kodulehe aadress.

Viies Maailmaküla festival pakub 16.-19. juunini kirevat muusikat rohkem kui sajalt muusikult Aasiast Lõuna-Ameerikani, võõrustab mitmeid mittetulundusühinguid, arenguabiorganisatsioone ja kultuuriseltse. Festivalil saab nautida tervislikku toitu ja huvilistel on võimalus osaleda erinevates töötubades. Vt. lisa www.maailmakyla.ee

Mondo osalemist Maailmaküla festivalil 2010 toetab Vabaühenduste Fond, mis on Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud toetusskeem eesmärgiga kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse. Toetustegevust koordineerib Avatud Eesti Fond.

Kohtumiseni Maailmakülas!
www.mondo.org.ee
www.muudamaailma.ee

Küsitluse tellijaks oli Arengukoostöö Ümarlaud ning läbiviijaks uuringukeskus Klaster. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada hoiakuid arengukoostöö valdkonna suhtes; samuti leida võimalikud kitsaskohad ning võimalused temaatilise info laiemaks levitamiseks.

Uuringu sihtrühm koosnes kolmest alagrupist: otsustajad (sh Riigikogu liikmed), arvamusliidrid ning info levitajad (sh. kodanikuühendused ja akadeemia). Lisaks kasutati AKÜ koostatud sidusrühma liikmete kontaktandmeid sisaldavat andmebaasi.

Lühikokkuvõte peamistest tulemustests

1. Enamik vastanutest on arengukoostöö teemadega oma tegevuses mingil määral kokku puutunud.
2. Ligikaudu pooled vastanutest on vähemalt ühe arengukoostöö teemaga kokku puutunud palju või väga palju.
3. Peamiste takistustena arengukoostööga tegelemise juures tuuakse välja ajapuudus, infopuudus ja rahapuudus ning teistsugused prioriteedid.
4. Olulise motivatsioonilise tegurina näeksid vastajad avaliku huvi suurenemist arengukoostöö valdkonnas.
5. Kõige olulisemaks arengukoostöö teemaks peetakse kaubanduspoliitikat, sest selle valdkonna arendamine aitab lahendada ka teisi probleeme.
6. Migratsiooni teemat peetakse samuti oluliseks arengukoostöö teemaks, kuid leitakse, et eeskätt tuleks tegeleda migratsiooni põhjustega (nt. elujärje parandamisega arengumaades).
7. Kliimamuutuste teema suhtes lähevad arvamused lahku. Ühelt poolt leitakse, et kliimamuutused põhjustavad järjest enam majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme üle maailma, teisalt arvatakse, et teema on tugevalt ülepaisutatud.
8. Kõige enam informatsiooni saadakse arengukoostöö teemadel välismaistelt veebilehekülgedelt, ajalehtedest ja Välisministeeriumi veebileheküljelt.
9. Üle poole vastanutest hindab oma teadmisi arengukoostöö vallas pigem vähesteks.
10. Kõige enam soovitakse teadmisi juurde kaubanduspoliitika teemal, seejärel migratsiooni teemal ning kõige vähem soovitakse uut informatsiooni kliimamuutuste teemal.
11. Valdavalt ollakse arengukoostöö alaseid materjale valmis lugema nii eesti kui inglise keeles.
12. Enamik vastajaid hindab oma teadmisi Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikast pigem väheseks ja sooviks saada rohkem informatsiooni.
13. Olulisemate arengukoostöö teemadena nimetatakse veel haridus, teadus, demokraatia,  loodusressursside kasutamine, ettevõtlus, kodanikuühiskond ja inimõigused.

Uuring viidi läbi projekti "Baltic States Channeling Information for Development" raames ning seda rahastasid Euroopa Komisjon ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Uuringu kokkuvõte inglise keeles ja eesti keeles.

Lisainfo: Evelin Andrespok, evelin @ terveilm . net, 627 0191

AidWatch initsiatiivi raames koostatud raport „Karistuslöök vaesuse eest: Rohkem ja tõhusam EL abi aitaks saavutada Aastatuhande Arengueesmärgid“ avalikustati vahetult enne järgmisel nädalal Brüsselis toimuvat EL liidrite kohtumist, kus lepitakse kokku EL seisukohad septembris New Yorgis toimuvaks ÜRO kohtumiseks Aastatuhande Arengueesmärkide teemal.

Raport näitab, et EL arenguabi oli 2009. aastal 0,42%1 rahvuslikust kogutoodangust (RKT), mis on 1 miljard eurot vähem kui 2008. aastal. Ametlike hinnangute järgi moodustab 2010. aasta abi 0,46% RKT-st, mis on aga tunduvalt vähem kui 2005. aastal  liikmesriikide poolt kokku lepitud 0,56% eesmärk aastaks 2010. Reaalsetes näitajates tähendab see 11 miljardi euro suurust vähenemist abisummades, kusjuures suurimate kokkuleppe rikkujate seas on Itaalia (4,5 miljardit eurot), Saksamaa (6,2 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (800 miljonit eurot).

Iga-aastane AidWatch raport märgib, et endiselt on kõrge kunstlikult paisutatud abisummade osakaal – 2009. aastal moodustas see koguni 8% kogu EL arenguabist (3,8 miljardit eurot)3. Siia hulka arvestatakse nii välisvõla kustutamine (1,4 miljardit eurot), toetus arengumaade õpilastele Euroopas (1,5 miljardit eurot) kui ka kulutused EL-s elavatele põgenikele (0,9 miljardit eurot). EL tõeline arenguabi oli eelmisel aastal seega ainult 0,38% EL-i RKT-st.

Enam kui 1600 Euroopa kodanikuühendust esindav CONCORD kutsub EL liikmesriikide valitsusi üles pidama kinni võetud kohustustest arenguabi suurendamiseks ja tõhustamiseks. EL liikmesriigid peavad esitama siduvad ajakavad, mis näitaksid, kuidas lubaduste täitmiseni jõutakse ja millistest allikatest leitakse selleks ressursid. Riigid peavad asetama arengumaade elanikud ja nende õigused arengukoostöö keskpunkti.

Eesti ühenduste esinadaja Arengukoostöö Ümarlaud leiab, et just märtsis valitaval uuel Riigikogu koosseisul lasub vastutus Eesti kohustuste täitmise tagamiseks ning esitab kõikidele erakondadele valimiste eel ka vastavasisulised praktilised ettepanekud.

„2005. aastal lubasid EL juhid kulutada 0,7% oma riikide RKT-st üleilmse vaesusega võitlemisele, aga viis aastat hiljem on riigid tulemusest kaugel ning on öelnud lahti oma lubadustest abi tõhususe osas2,“ ütles tunnustatud rahvusvahelise abiorganisatsiooni AictionAid Nigeeria haru juhataja Hussaini Abdu. „Me ei oota kohustuste suurendamist, vaid juba antud lubadustest kinni pidamist nii abi mahu kui ka kvaliteedi osas,“ lisas ta.

Raportit saab lugeda SIIN.


Lisainformatsioon:   

• Evelin Andrespok, Arengukoostöö Ümarlaud, evelin@terveilm.net
• Alessandro Bozzini, CONCORD, +32 472 346 311, Alessandro.Bozzini@concordeurope.org

CONCORD on 1600 Euroopa arengukoostöö ja humanitaarabiga tegelevat kodanikuühendust ühendav võrgustik. Eesti kodanikuühendusi esindab võrgustikus Arengukoostöö Ümarlaud.

AidWatch on CONCORDi töörühm, mille eesmärk on monitoorida EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tegevust arengukoostöö rahastamisel ja antava abi tõhususel.

Välisminister Urmas Paeti sõnul lisab modernse süsteemi kasutamine Afganistani parlamendi tegevusele usaldusväärsust, läbipaistvust ning tõhusust. „Need on vältimatud tingimused Afganistani riigikorralduse arenguks ning rahva usalduse pälvimiseks,“ lausus välisminister Paet. „Riigi ülesehitamisel on üheks väga oluliseks sammuks institutsioonide tegevuse tugevdamine ning läbipaistvate valitsemistavade juurutamine. Eesti kogemus näitab, et infotehnoloogia oskuslik kasutamine parandab nii valitsemise tõhusust kui selle läbipaistvust,“ selgitas välisminister Paet ja lisas, et Eesti jagab meeleldi oma IT-alaseid kogemusi Afganistaniga.

E-Riigi Akadeemia Sihtasutuse projekti raames arendatakse ja juurutatakse Afganistani parlamendi kahes kojas elektrooniline hääletus-, kohaloleku ja sõnavõtusüsteem. Loodav süsteem sisaldab sõnavõtu- ja hääletamispulte, süsteemi kasutajate autentimist sõrmejäljelugejate abil, ekraane ja monitore info kuvamiseks ning toetavat infosüsteemi. Kuna hetkel Afganistani parlamendis hääletussüsteem puudub, toimub hääletamine punaste ja roheliste paberilipikutega.

Kogu infosüsteem luuakse rahvusvahelise hankemenetluse kaudu, mida e-Riigi Akadeemias ette valmistatakse. Elektroonse infosüsteemi loomisele eelneb e-Riigi Akadeemia poolt läbiviidav analüüs Afganistani parlamendi vajaduste täpsustamiseks.

Afganistan kuulub Eesti arengukoostöö prioriteetsete partnerriikide hulka. Lisainfot Eesti panusest Afganistani ülesehitusse: http://www.vm.ee/?q=et/node/4520


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Bob Dylani lüürikale on fotod juurde teinud kuulus Inglismaa fotograaf Mark Edwards, kes on reisinud maailmas ringi ligi 40 aastat ja  jäädvustanud piltidele muudatusi, mis on meie keskkonnas selle aja jooksul toimunud. Tema sõnul on „vaesus, loodusressursside raiskamine, saastumine, liikide kadumine ja nende probleemide summana: kliimamuutused, asjad,mida otsustajad teavad ja mõistavad, aga siiski lähenetakse neile eraldi ja üksiku teema kaupa. "Hard Rain" näitab, et me peame selgitama neid probleeme koos, kui tahame leida lahenduse ühelegi nendest“.

„Hard Rain“ fotonäitus on rännanud maailmas ringi  NewYorgist Rootsini ja India Bangalorest Eestini. See on kogunud miljoneid vaatajaid ning kommentaare otsustajatelt ja teadlastelt. Lisainfo näituse kohta: www.hardrainproject.com

Näitus on avatud kuni 30. juunini  Tallinna Loomaaias peavärava juures. Näituse tõi Eestisse MEDIP (Media Engagement in Development Issues and Promotion) projekti raames Jaan Tõnissoni Instituut koostöös Briti Nõukoguga. MEDIP projekti eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust Aastatuhande Eesmärkidest (MDG), mis on suunatud maailma kõige vaesemate riikide olukorra parandamisele. Seda eesmärki püütakse saavutada kooskõlas Maa looduse säilitamisega.


Lisainfo:
Paul Senosi
paul@mondo.org.ee
563 97044

Johanna Helin
johanna@jti.ee
53490814

Kaks päeva tagasi avalikustas Fairtrade Labelling Organizations International (FLO) Bonnis Fairtrade toodete eelmise aasta müügikäibe. 2009. aastal, mis oli üks keerulisemaid majanduses, kulutasid ostjad hinnanguliselt 3,4 miljardit eurot õiglase kaubanduse märki kandvate toodete ostmiseks maailmas ning käive kasvas aastaga 15%. Eestis oli Fairtrade märgitoodete käive eelmisel aastal üle 295 tuhande euro, mis on enam kui 4,6 miljonit krooni.

“Kuna 2009. aastas algas viimase 70 aasta kõige rängema majanduslanguse tingimustes, kartsime, et õiglase kaubanduse sertifikaati omavad tootjad kaotavad müüginumbrites. Ent käibelanguse asemel otsustasid tarbijad ülemaailmset trendi eirata ning eelistasid hoopis õiglast hinda ja kaubandust. Fairtrade toodete müüginumbrid kasvasid kõikides riikides, “ kõneles Rob Cameron, FLO tegevjuht.

Kõige enam kasvas maailmas kakao ja suhkru müük, vastavalt 35% ja 57%, mille tingis suurtootjate ühinemine Fairtrade märgisüsteemiga. Näiteks hakkasid eelmisel aastal Fairtrade märgiga toorainet kasutama Cadbury Daily Milk, Nestle Kit Kat šokolaadides, Green & Black's ja Ben & Jerrys. Kuna eelmisel aastal keskendus FLO eeskätt Fairtrade märgiga vürtside ja maitsetaimede valiku suurendamisele, mitmekordistus mainitud toodete käive samuti. Kohvi müügikäive, mis on üks tuntumaid Fairtrade märgiga kaupu, kasvas stabiilselt 12%.

Fairtrade toodete müügitulu mõjutas otseselt kokku 1,2 miljonit talunikku ja töölist maailmas. Maailmaturust kõrgema toorainehinna ning stabiilse sissetuleku saanud farmerid investeerisid lisatulu oma kogukondade arengusse. Kohvikasvatajad panustasid kogukondi edendavatesse sotsiaalsetesse projektidesse ning farmide arendamisse 14,5 miljonit eurot ning banaanikasvatajad 12 miljonit eurot.
 
Kuna Fairtrade tooted on Eesti turul suhteliselt uued, siis oli 2009. aasta esimene, mil sedalaadi statistikat tehti ja võrdlus varasemaga puudub. Esimesed Fairtrade märki kandvad tooted jõudsid Eesti turule 2007. aastal.


Eva Ladva
Õiglase kaubanduse projektijuht Eestis
www.fairtrade.ee

Välisminister Urmas Paeti sõnul jaotatakse esmaabipakid Helmandi provintsi naistele pärast esmaabi kursuse läbimist. Esmaabipakk sisaldab esmaabivahendeid kodusesse majapidamisse. Sinna kuuluvad näiteks sidumismaterjal ning haavade sulgemise ja puhastamise vahendid.

Välisminister Paeti sõnul on tähtis pöörata tähelepanu kohalike elanike suutlikkusele iseenda ja oma pere tervise eest hoolitseda. „Mitmeid arenguriikides väga levinud tervisehädasid on võimalik leevendada või sootuks ära hoida meile nii elementaarsete harjumustega nagu kätepesu või haava puhastamine,“ ütles Paet. „Eelkõige naistele mõeldud esmaabialase koolitusvõrgustiku rajamine aitab tõsta elanikkonna tervishoiualast teadlikkust ning kaasata naisi ühtlasi rohkem ka ühiskondlikku ellu,“ lisas ta.

Helmandis töötava Eesti tervishoiueksperdi Anu Raisma sõnul on tänaseks saanud selle projekti  raames väljaõppe esimesed ämmaemandad, kes Lashkar Gah´ linnas asuvas naiste huvikeskuses õpetavad esmaabi andmist. „Huvi esmaabi kursuste vastu on olnud suur, sest olukorras, kus arstiabi on raske saada, on teadlikkus esmaabist ja reaalsed oskused väga olulised,“ ütles Raisma. „Lisaks sellele, et koolituse edukalt läbinutele jagatakse spetsiaalselt kodudesse mõeldud esmaabipakid, saavad osalejad ka puðtukeelsed esmaabiõpikud,“ sõnas Raisma.

Kaheaastase koolitusprojekti eesmärk on Eesti tervishoiueksperdi Anu Raisma abiga leida kohalike naisorganisatsioonide ja naisarstide hulgast projekti elluviijad, korraldada koolitajate koolitus ning käivitada kursused. „Soovisime esmaabikoolitustega tervishoiuasutustes ja naiskoolituskeskustes luua võrgustiku, kus kohalikud naised omandatud teadmised teistele edasi annavad,“ selgitas Raisma. „Kohalikele elanikele on oluline nii teadlikkus esmaabist kui ka oskused esmaabi andmisel. Samuti annab projekt võimaluse provintsi elanike tervise ja elutingimuste parendamiseks ning esmaabialaste teadmiste levikuks kogukondadesse, kus juurdepääs meditsiiniabile on peaaegu olematu,“ ütles Raisma.

Koolitusprojekti kogumaksumus on 2 246 580 krooni. Afganistan kuulub Eesti arengukoostöö prioriteetsete partnerriikide hulka ning tervishoiuvaldkonna arendamine seal on meie tegevustes kesksel kohal. Alates 2008. aasta märtsist töötab Helmandi provintsis Lashkar Gah´ linnas Eesti meditsiiniekspert, kes viib ellu Eesti arengukoostöö tervishoiuprojekte Afganistanis kohapeal ning nõustab Ühendkuningriigi ülesehitusmeeskonna juhtkonda ja Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel.

Afganistan on üks maailma vaesemaid riike. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti naised ja lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud ning 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele.

Lisainfot Eesti panusest Afganistani ülesehitusse: http://www.vm.ee/est/kat_676/9531.html

Lisainfot projekti teostamisest MTÜ Mondo kodulehel: http://mondo.org.ee.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

„Keskkonnasõbralikkus on muutumas aina tähtsamaks eelduseks iga riigi majanduslikule konkurentsivõimele. Üha enam on oluline keskenduda kliimamuutuseid vältivale keskkonnasõbralikule ettevõtlusele,“ ütles välisminister Urmas Paet  konverentsi avakõnes.

Energiasäästust räägiti nii globaalse kliima soojenemise kui  kasumliku ettevõtluse kontekstis. Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard julgustas ettevõtteid astuma samme energiasäästlikuma ettevõtluse suunas: “Kui me säästame energiat, on see raha otse taskusse nii tarbijale kui tööstustele.”

Reaalset kasu keskkonnasõbralikust ettevõtlusest on saanud Tartumaal asuv trükikoda AS Ecoprint.  AS Ecoprint juhataja Juhan Peedimaa rääkis konverentsil trükikoja keskkonnasõbralikuks muutmisest, mille käigus võeti kasutusele looduslikud trükivärvid, keskkonnasõbralikud paberid ning keskkonnasäästlikud masinad ja tehnoloogiad. Keskkonnasõbralikuks muutumine andis ettevõttele kokkuhoiu nii energiakasutuses kui vähendas jäätmete hulka, mis omakorda võimaldas toota konkurentsivõimelise hinnaga. Peedimaa rääkis oma kogemuse põhjal, et rohelise ettevõtte puhul on oluline olla rahvusvaheliselt sertifitseeritud, kuna sertifitseeritud ettevõttel on tunduvalt lihtsam uusi kliente leida.  Tänu omandatud sertifikaatidele on AS Ecoprint sisenenud ka Põhjamaade turgudele.

Keskkonnasäästlikud lahendused oma toodetes ja teenustes on kasutusele võtnud ka Nokia Siemens Networks. Ettevõtte globaalpoliitika initsiatiivide osakonna juhataja Anne Larilahti rääkis konverentsil, et keskkonnasõbralikud lahendused on muutnud ettevõtte efektiivsemaks.

Konverentsil osalejad tõdesid, et roheliseks muutumisega näidatakse ka sotsiaalset vastutust ning antakse panus kliima soojenemise vähenemisse.


Autor: Aet Trisberg, Bioneeri vabatahtlik (maitseelamused.blogspot.com)
Bioneer.ee, 24. mai 2010

On ütlematagi selge, et aastatuhande arengueesmärgid on Afganistani jaoks väga oluline teema, ehkki samas võib tekkida küsimus, et kas üldse tasubki neist seoses Afganistaniga rääkida, sest nagunii see riik neid täita ei suuda.

Kuid kas olukord on nii lootusetu? Et mistahes positiivsed uudised Afganistanist kipuvad avalikkuse tähelepanu alt kõrvale jääma, siis võib üllatada ka tõik, et kaheksast eesmärgist on Afganistan 2015. aastaks võimalik täita tervelt viis. Afganistan on ka lisanud spetsiaalse üheksanda eesmärgi, mis käsitleb turvalisust.

Nüüdseks on Talibani võimu langemisest möödunud 8 aastat. Mis on vahepeal juhtunud, kas abistajate töö on vilja kandnud? Kas vaesuse, allasurutuse ja vägivaldse kohtlemise sümbol – burka abil anonüümseks muudetud, ilma hääleta ja sõnumita Afganistani naine – võib loota helgemat tulevikku?

Jah, ühtpidi on uudised, mis meieni Afganistanist jõuavad, endiselt halvad. Kuid see ei tähenda seda, et häid uudiseid poleks. Need, näiteks Afganistani uudisteagentuuridest ülepäeviti laekuvad teated valminud koolimajadest, niisutussüsteemidest või haiglatest, ei ületa reeglina Eesti ajalehtede uudistekünnist. Uudised, mis meieni jõuavad, ei räägi üldse naistest, vaid enamasti kahest-kolmest provintsist Afganistani lõunaosas, kus sõditakse. Aga teatavasti on provintse Afganistanis kokku 34 ja enamikus neist elavad inimesed oma igapäevaelu, mis Talibani langemisest on oluliselt muutunud.

Niisiis, millised need muutused on?

Esiteks on muutunud seadused. 2004. aastal vastu võetud konstitutsioon on naiste õiguste koha pealt üks kõige edumeelsemaid islamimaades üldse. See sätestab naiste võrdsuse seaduse silmis, naiste õiguse haridusele ning õiguse töötada, õiguse arstiabile, vajaduse võidelda traditsiooniliste kommetega, mis naisi ahistavad ning märgib muuhulgas ära, kui palju peaks parlamendi mõlemasse kotta naisi valitama. Probleemiks on muidugi see, et naised ei tea oma õigusi. Kuigi konstitutsiooni vastuvõtmisest on möödas enam kui 5 aastat, ei ole sellest piisanud, et muuta vanu traditsioone ja nõrk riik ei suuda jälgida, et seadused igal pool kehtiks. Selles valdkonnas tööd jätkub, näiteks soomlastel on mittetulundusühing, mis tegelebki Afganistanis naistele nende õiguste selgitamisega.

Teiseks on toimunud murrang koolides. Talibani režiim ei lubanud tüdrukutel koolis käia ning aastal 2001 käis Afganistanis põhikooliealistest lastest koolis 38%, neist tüdrukuid vaid 2%. See 2% käis koolis “põranda all” – kodukoolides, mida mõned välismaised organisatsioonid suutsid poolsalaja käigus hoida. Aastaks 2010 on toimunud märgatav areng: koolimaju on kerkinud tuhandeid, kooli on läinud 7 miljonit õpilast – enam kui kunagi varem Afganistani ajaloos– ning nendest ligi 40% on tüdrukud. Eesti-Afganistani sõpruskoolide projektiski osaleb Afganistani poolel mitu tüdrukute kooli ja isegi üks tüdrukute kool, mille direktor on naine. Samas ei tähenda see, et rünnakud tüdrukute koolidele oleks täielikult lakanud: iga tütarlastekooli peab ümbritsema kaitsev kõrge müür ning väravas istuma valvur. Aga viimasel ajal ei taha isegi Taliban enam vastutust võtta rünnakute eest – nii ütles peale aprilli lõpus Kunduzis toimunud koolirünnakut Talibani esindaja Zabihullah Mudžahid, et nemad polnud sellega seotud ja et Taliban toetab tüdrukute koole, kus on naisõpetajad ja kus tüdrukud kannavad hidžaabe (näokatteid).

On vale arvata, et Afganistani pered ei tahaks oma lapsi harida. Ka need vanemad, kes ise on kirjaoskamatud ning isegi need, kes ütlevad, et Talibani aeg oli parem, sest siis oli riigis kord majas, soovivad samas, et nende tütred saaksid koolis käia. Aga kui kool on kaugel – mõni laps kõnnib kooli mitu tundi – või saab ähvarduskirju, et tüdrukud ei peaks koolis käima, siis võetakse teismelised tüdrukud koolist ära, sest vanemad kardavad nende turvalisuse pärast kooliteel või koolis. Jätkuvalt on puudus koolimajadest ja naisõpetajatest (hinnatakse, et umbes 6000 kooli oleks vaja juurde ehitada). Ka pole sama häid tulemusi kui põhikooli osas ette näidata keskkoolides: teismeliste tüdrukute arv, kes koolist kõrvale jäävad, hakkab teatud vanuses järsult kasvama.

Nii kirjutab oma kirjas Eesti sõpruskoolile ühe väikese ja kauge küla tüdrukute kooli 8. klassi õpilane Samira: “Ma loodan, et lõpetan kooli ja minu klassikaaslased ka. Aga kool on kaugel ja ma ei saa alati tulla. Õpetajatest on puudus ja me muutume iga päevaga lootusetumaks.” Vast ongi see üks peamine asi, mida Eesti koolilapsed saavad oma sõpruskoolidele saata – tunde, et lootust on ning et me ei ole Afganistani unustanud. Praegu õpetavad seal koolis vanemad õpilased nooremaid ning tunde annavad ka mehed, mis on Afganistani kultuuris aga sobimatu.

Nüüd kui me kujutame ette, et koolidest tulevad haritud naised, siis tekib kohe küsimus, et mida nad oma haridusega peale hakkavad. Kuigi Kabuli tänavail jalutades näeb turgudel ja poodides oma kaupa müümas vaid mehi, on ettevõtlik vaim Afganistani naiste seas hakanud ka pead tõstma ning siin on olnud oluliseks eeskujuks endised põgenikud, kes on Afganistani tagasi pöördudes oma ettevõtted asutanud ning Afganistani naisi tööle palganud – esialgu käsitööd tegema, näiteks kuduma, tikkima, õmblema. Mõnigi islamiusku naine, kes alguses leiab, et ta ei saa ühte või teist tööd teha, jääb mõtlema, kui tuletada meelde, et prohvet Muhamedi esimene naine oli kuulus ärinaine, kes poleks mingi hinna eest nõustunud avalikust elust ja otsustamisest kõrvalejäämisega ning nende tutvus algaski sellest, kui ta andis Muhamedile tööd ühe karavani juures. Kogu riik vajab ka arste ja õpetajaid ning need elukutsed ongi paljude tütarlaste unistuseks.

Väike osa naisi teeb ka ühiskonnaelus aktiivsemat osalemist nõudvaid töid – leidub naisajakirjanikke, ministreid, politseinikke ja diplomaate, hea näide on ka Afganistani saadik Põhjamaades. Osa afgaanitare on pöördunud tagasi Euroopast, Ameerikast ja Kanadast, et asuda tööle parlamenti või juhtivatele kohtadele mittetulundusühingutes, mis Afganistani naiste ja tüdrukute elu püüavad paremaks muuta. Säravatest näidetest hoolimata on aga iga silmapaistval positsioonil oleva naise elu osaks ähvardused ning mitmed tuntud naispolitseinikud, naiste õiguste eest võitlejad ja parlamentäärid ei ole enam elavate kirjas.

Ma ise kohtasin Afganistanis käies 25-aastast tütarlast Kamilat, kes rääkis vabalt inglise keelt, töötab mittetulundusühingus Swedish Committee for Afghanistan ja....hakkab peagi abielluma. Töökaaslased hindavad tema panust väga kõrgelt ning praegu hoiab kogu kontor hinge kinni, et kas ta tuleb peale abiellumist tööle tagasi või ei nähta teda enam kunagi. Sarnasel teelahkmel on paljud Afganistani naised.
Kokkuvõttes: Afganistanis elab miljoneid naisi, kelle elu on juba hilja muuta. Aga paljude tütarlaste oma ehk mitte. Kui me ei pööra tähelepanu sellele, mis on saavutatud, siis tundub, et mingit edasiminekut polegi. Afganistani tüdrukutel on praegu lootust haridusele ja seeläbi paremale tulevikule. Loodame ka, et meie ei kaota usku neisse ning nende püüdlusi jätkuvalt toetame.


Autor: Maari Ross,  Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti juht
Eesti Päevaleht, 22. mai 2010

^{Loo autor koordineerib Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti, mida teostab Jaan Tõnissoni Instituut ja toetavad Euroopa Komisjon ning Eesti arengukoostöö raames Eesti Välisministeerium.}

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eestis väljatöötatud unikaalne tarkvaralahendus X-tee toonud kodanikud riigile lähemale ning muutnud riigi toimimise avalike teenuste osutamisel efektiivsemaks. „Tänapäevaste IT-lahenduste kasutamine aitab kaasa inimeste jaoks esmavajalike e-teenuste loomisel ning ühes sellega heade ja läbipaistvate valitsemistavade juurutamisele,“ sõnas Paet.

E-Riigi Akadeemia projekti eesmärk on koolitada ja vahendada Eesti kogemust X-tee juurutamiseks Serbias. Samuti kaardistatakse hetkeolukord ning tehakse ettepanekud vajalikeks tegevusteks ja edasisteks sammudeks andmebaaside ristkasutuse platvormi ellurakendamisel. Eesti on valmis toetama Serbia valitsust X-tee baastehnoloogia kohaldamisel.

E-Riigi Akadeemia on vahendanud Eesti kogemusi e-riigi arendamisel ekspertidele Afganistanis, Albaanias, Andorras, Armeenias, Aserbaidþaanis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Kanadas, Horvaatias, Kuubal, Gruusias, Ungaris, Indias, Iraagis, Kasahstanis, Kosovos, Kõrgõzstanis, Makedoonias, Moldovas, Mongoolias, Montenegros, Namiibias, Pakistanis, Palestiinas, Rumeenias, Senegalis, Serbias, Sri Lankas ja Tadþikistanis.

 
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6377654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti ehitanud edukalt üles IT-lahendused, mis kergendavad oluliselt riigiametite tööd ning tõstavad nende efektiivsust. „Nüüdisaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutamine aitab kaasa inimestele esmatähtsate e-teenuste loomisel ning seeläbi heade ja läbipaistvate valitsemistavade juurutamisele,“ lausus välisminister Paet. „IT-lahendused pakuvad ka palju võimalusi hariduse süsteemseks moderniseerimiseks ja arenguks,“ lisas ta.

E-Riigi Akadeemia aitab luua dokumentatsiooni ning arendada välja vajalikud teadmised ja oskused  elektrooniliste andmebaaside koosvõime (x-tee) juurutamiseks Palestiinas. Palestiina omavalitsuse andmebaasides asuvate andmete reaalajas kättesaamine on keeruline See on võimalik vaid andmebaasi füüsilises asukohas, kuid inimeste liikumine Palestiina territooriumil on äärmiselt raskendatud. Sarnaselt Eestile soovitakse luua andmebaaside ristkasutuse platvorm.

Palestiina omavalitsuse haridus- ja kõrgharidusministeerium on avaldanud soovi õppida Eesti kogemustest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamisel nii hariduse administreerimisel kui ka õppeprotsessis. Projekti raames kaardistatakse olukord IKT hariduses. Samuti korraldatakse Palestiina haridus- ja kõrgharidusministeeriumi töötajatele ning haridusametnikele koolitus, mille vältel antakse ülevaade Eesti kogemusest IKT rakendamisel hariduse administreerimisel ning e-õppe korraldamisel.

2009. aastal viis e-Riigi Akadeemia läbi projekti Palestiina omavalitsuse e-teenuste arendamiseks, mille raames tutvustati Eestis nädalasel koolitusel viibinud 20 Palestiina omavalitsuse juhtivale ametnikule Eesti e-valitsuse arendamise kogemusi.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Projekti raames pakume inimestele võimalust anda ära oma vanad seisma jäänud rõivad. Samuti toimub kogupereüritus keskkonnateemalises töötoas, kus on ühendatud loeng-arutelu ja praktiline tegevus ning saab tutvuda näitusega “Särk ja seletus”. Räägime keskkonnasäästlikest tarbimisharjumustest ning värskendame üheskoos T-särke.

Projekti “Pluus on minu pakend” üritus leiab aset 15.mail Haapsalus, Ehte 4 tänava hoovis kell 13.00-15.00

Riideid võetakse vastu ürituse päeval (15.mail) kell 11.00 – 15.00, ürituse kohas.

Projekti toetab Vabaühenduste fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.
 
 
Lisainformatsioon
Kadri Kadak
"Pluus on minu pakend" projektijuht
+372 55 591 124
kadri@humanae.ee
www.humanae.ee