Sel aasal on päeva teemaks "Kirjandus ja rahu". Maailmas on enam kui 770 miljonit kirjaoskamatut täiskasvanut, neist 2/3 naised. Rohkem kui pooled kirjaoskamatud elavad vaid neljas riigis (Indias, Hiinas, Bangladeshis, Pakistanis)  ja 19 riigis on kirjaoskajate täiskasvanute määr väiksem kui 55%.

Vaata UNESCO videost, mida see sõnapaar tähendab iraaklaste jaoks.

Maailma riigid seadsid 2000. aastal eesmärgiks, et 15 aastaga peab vaesuses ja näljas elavate inimeste arv poole võrra vähenema. Kahjuks tundub selle saavutamine tänaseks ebareaalne. Pärast 2015. aasta tähtaja täitumist on vaja uusi eesmärke ja tegevusplaane – millised peaks need aga olema? Tule kuula debatti ja ütle ka oma sõna sekka! Kogutud mõtted saadame ka  EL-i ja ÜRO-sse.

KUI PALJU ON SENISEST ARENGUABIST OLNUD KASU MAAILMA KÕIGE VAESEMETELE?
KAS JA KUIDAS SAAKS UUS RAAMISTIK MÕJUTADA MAAILMA VALITSEMISTAVASID?
MILLISED PEAKS OLEMA EESTI SUHTED ARENGUMAADEGA?
KUIDAS SAAME TULEMUSLIKULT AIDATA TAGADA INIMVÄÄRSE ELU KOGU MAAILMAS?

Debateerivad ja publiku küsimustele vastavad:

• Siim Nemvalts, Eesti tervishoiuekspert Afganistanis
• Sven Mikser, Riigikogu väliskomisjoni liige
• Mari-Helene Kaber, Humana Eesti  / AKÜ nõukogu liige

Ürituse korraldab MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Lisainfo: evelin@terveilm.net

Samuti märkis välisminister Paet, et hoolimata viimastest arengutest Valgevenes on Idapartnerlus jätkuvalt instrument, mille kaudu toetada muutuste toimumist riigis. Paeti sõnul on hiljuti lahvatanud Valgevene ja Rootsi diplomaatiline konflikt olukorda komplitseerinud ning muutnud Valgevene abistamise Euroopa Liidu jaoks senisest raskemaks, kuid diplomaatiliste suhete kriis ei tohiks siiski mõjutada projekte, mis on suunatud otseselt Valgevene ühiskonna toetamisele ja arendamisele. „Teame oma kogemusest kui vajalik on üleminekuperioodil sõprade ja naabrite toetus,“ ütles Paet. „Seetõttu otsustasimegi Tallinnasse luua Idapartnerluse keskuse, mis annab meile võimaluse jagada oma kogemusi ja teadmisi ning toetada idapartnereid nende arenguteel,“ lisas välisminister.

Paet rõhutas aga ka seda, et sama oluline, kui Euroopa jätkuv toetus, on valgevenelaste endi soov ja tahe reforme läbi viia. „Ilma inimeste endi tõsise töö ja soovita ei ole väline abi kunagi piisav, et sihile jõuda,“ lausus ta. „Loodetavasti tekib ka täna alguse saava seminari käigus viljakaid mõtteid, mis aitavad olukorda Valgevenes paremuse poole muuta,“ lisas Paet.

27.-29. augustil Tallinnas Idapartnerluse keskuse poolt korraldatud Valgevene kodanikuühiskonna esindajatele suunatud seminar keskendub demokraatia ja parlamentarismiga seonduvatele teemadele. Seminar on Eesti panus Euroopa Liidu moderniseerimisdialoogi, millega alustati 2012. aasta märtsis.


FOTOD

Kuuleme muljeid EVS vabatahtlikku tööst Ghanas Raimo Pregelilt, meie Afganistani ekspert Maari Ross annab ülevaate, mida oleme teinud Põhja-ja Ida-Afganistani laste ja naiste toeks. Saadame teele meie uued vabatahtlikud Janika ja Karini Keeniass ja Diana Ghanasse, ning kui side meid alt ei vea, pakume skaibisooje uudiseid otse Kampalast.

Et oleks teada, palju toole kohale tuua ja mitu joogitopsi varuda, olge head ja andke märku oma tulekust  hiljemalt 28. augustiks riina.kuusik[A]mondo.org.ee. Nagu ikka on lapsed ja kaasad oodatud. Samuti on viimane hetk Keenia laste toetajatel kirju tuua.

„Sel aastal on Eesti toetatud põua ja näljahäda käes kannatavate riikide − Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Nigeri ja Somaalia elanikke. Samuti oleme aidanud  leevendada inimeste olukorda kriisikolletes − Süürias ja Lõuna-Sudaanis,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et Eesti on saatnud võimalusel katastroofipiirkondadesse ka oma päästemeeskonna liikmeid, näiteks 2010. aastal maavärinas kannatanud Haitile ning üleujutustejärgsesse Pakistani.
 
Paeti sõnul on Eesti humanitaarabi osutanud alates 1998. aastast. „Eesti tegi oma esimese vabatahtliku annetuse Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile ning sellest ajast alates oleme abi andnud rohkem kui kolmekümnele riigile maailma eri paigus,“ lisas ta.
 
Samuti märkis välisminister, et Eesti on aasta-aastalt kasvatanud oma toetust nii ÜROle ja teistele rahvusvahelistele humanitaarabiorganisatsioonide kui ka Punasele Ristile. „Sel aastal on humanitaarabi osutamiseks planeeritud ligikaudu miljon eurot,“ ütles Paet.
 
Humanitaarabi on inimestevahelise universaalse solidaarsuse põhiline väljendusvorm ja moraalne kohustus. Humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabi missioonidel osalemine on Eesti välispoliitika oluline osa. Humanitaarabi eesmärk on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine, samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks. Humanitaarabi antakse olukorras, kus kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud või ei soovi tegutseda. Humanitaarabi osutamisel lähtutakse abivajava riigi, territooriumi, ühenduse, režiimi, rühmituse või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest.
 
Selle aasta humanitaarpäeva teema on „Mina olin siin“. Infot ülemaailmse humanitaarpäeva kohta: www.un.org/en/events/humanitarianday
 

Lisainfo
Eesti humanitaarabi andjana
Eesti osalemine rahvusvahelises humanitaarpoliitikas
Eesti humanitaarabi tegevused 2012. aastal

Suvekool  toimub 13.-17. augustil  Tartus, koos väljasõitudega Eesti-Vene piiriala erinevatesse linnadesse ja küladesse ning toob kokku ligi  25 piiriülese koostöö teemadega tegelevat spetsialisti Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Leedu  ja Ukraina ülikoolidest, MTÜdest, kohalikest omavalitsustest.

Suvekoolis esitletakse näiteks Kirkenes-Murmansk (Norra-Venemaa), Karjala piirkonna (Soome-Venemaa), Narva-Ivangorodi  ja Ukraina piirialade koostöökogemusi ja konkreetseid edulugusid/probleemvaldkondi.

Üldistatult võib öelda, et kui perifeersete piirialade arengu tagajaks on oma eripära leidmine, selle oskuslik ärakasutamine ja koostöö üle piiri, siis probleemideks on kaugus teadus-, majandus-, haldus jm keskustest, majanduse monfounktsionaalsus jm.

Suvekool annab nii teoreetilisi teadmisi kui annab ka võimaluse õppida sarnaste piirkondade kogemusest ning sõlmida koostöösidemeid tulevikuprojektideks.

Projekti toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Välisministeeriumi Arengukoostöö programm ja Hasartmängumaksu Nõukogu

 
Lisainfo:
Margit Säre
Peipsi Koostöö Keskus
projektijuht
tel 5088409
www.ctc.ee

Iga päev ulatavad humanitaarabi töötajad abikäe miljonitele inimestele üle maailma. Humanitaarpäeval tunnutatakse neid inimesi, kes tihti riskivad enda eluga, et pakkuda tuge ja lootust katastroofi või sõja tõttu hätta sattunud inimestele.

Lauludiiva Beyonce kutsub kõiki sel päeval tegema ühte heategu kellegi teise jaoks. Ükski heategu ei ole liiga väike!

NETI programm otsib sobivaid kandidaate (P2/P3 tasemetel) 8-le ametikohale järgmistes valdkondades:

• planeerimine (planning)
• vaatlemine ja hindamine (monitoring and evaluation)
• kommunikatsioon (communication)
• programmid (programmes)
• partnerlused (partnerships)
• lastekaitse (child protection)
• sotsiaalpoliitika (social policy).

NETI programmi kandideerimise miinimumnõuded:

• omandatud magistrikraad või sellega võrdsustatud akadeemiline kraad kandideerimise hetkel;
• inglise ning veel ühe ÜRO ametliku keele (vene, prantsuse, hispaania, araabia, hiina) valdamine;
• valmisolek ametisse asumiseks mistahes UNICEFi kontorisse üle maailma;
• vähemalt 2-aastane asjakohane töökogemus P2 ametikohtadele kandideerides ning vähemalt 5-aastane asjakohane töökogemus P3 ametikohtadele kandideerides. Asjakohane töökogemus peaks hõlmama tööd arenguriikides ja multikultuurses keskkonnas.

Avalduste esitamise tähtaeg: 15. august 2012

Kandideerimine toimub ainult UNICEFi kodulehe vahendusel.

Avalduste esitamine: http://www.careersatunicef.org/NETI/how-to-apply.

Avaldusi ÜROsse tööle kandideerimiseks saab esitada kuni 12. septembrini 2012. Pärast avalduste läbivaatamist kutsutakse sobivad kandidaadid eksamile ja intervjuule. Kirjalik eksam toimub 5. detsembril 2012. Parimad eksamisooritajad saavad kutse intervjuuvooru, mille edukale läbimisele järgnebki tööpakkumine ÜRO sekretariaadis, allorganisatsioonides, fondides või missioonide juures.

ÜROsse saavad tööle kandideerida kõik Eesti kodanikud, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1980. Lisaks on kandideerimise eelduseks vähemalt kõrgkooli esimese astme diplomi olemasolu ja inglise või prantsuse keele valdamine. Eelnev töökogemus ei ole vajalik. Sel aastal saab kandideerida tööle ametikohtadele, mis on seotud arhitektuuri, majanduse, infotehnoloogia, poliitikaküsimuste ning sotsiaalküsimuste valdkondadega.

Eesti välisministeerium ja Eesti alaline esindus ÜRO juures soovitavad kõigil noortel, kes on huvitatud tööst ÜROs, kindlasti esitada oma sooviavaldus kandideerimiseks. Ka eelmisel aastal kandideerinud noored võivad käesoleval aastal uuesti avalduse esitada.

Kõik kandideerijad on teretulnud külastama välisministeeriumi kodulehekülge, kust on võimalik lugeda lisainformatsiooni ÜROsse kandideerimise ja tööleasumise, noorte ametnike programmi ning eelmisel aastal toimunud konkursi kohta.

Lisaküsimuste korral võib ühendust võtta välisministeeriumi rahvusvahelise personalipoliitika bürooga (tel: 637 7320, e-post: ypp2012@mfa.ee).
 

Lisainfo ÜROsse kandideerimise kohta:
https://careers.un.org/lbw/home.aspx?viewtype=NCE
http://www.facebook.com/UN.Careers
http://twitter.com/un_careers
http://linkd.in/un_careers
http://www.youtube.com/watch?v=k-MEIkzPMmE
http://www.youtube.com/watch?v=Z0pmqenzppc

ÜRO värskelt avaldatud raporti kohaselt lisandus eelmisel aastal maailma 800 000 põgenikku, mis on viimase aastakümne suurim arv. Põgenike arvu kasv on tingitud uutest konfliktidest Elevandiluurannikul ja Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida riikides.

Ka Eestis suurenes eelmisel aastal nii varjupaigataotlejate kui ka pagulaste arv. Eesti andis eelmisel aastal rahvusvahelise kaitse 19 inimesele, mis on küll väga väike arv võrreldes meie lähinaabritega, kuid sellegipoolest puutuvad pagulased Eestis kokku mitmete raskustega. Probleemiks on nii riigipoolse toe puudumine oma elu sisse seadmiseks Eestis kui ka vähene ühiskonna teadlikkus pagulastest.

 “Sageli aetakse pagulased segamini migrantidega, kes rändavad võõrsile majanduslikel põhjustel või lihtsalt seiklushimust. Pagulane aga ei ole oma kodu maha jätnud vabast tahtest. Ta ei saa sinna tagasi minna, isegi kui ta seda väga sooviks. Sageli kujunebki tema saatuseks elada kogu oma elu paguluses,” selgitab Kristina Kallas MTÜ-st Eesti Pagulasabi.

“Kuigi meile võib tunduda, et pagulased on eestlaste jaoks kauge teema, miski, mis juhtub inimestega sõjakolletes Aafrikas ja Aasias, või juhtus eestlastega 70 aastat tagasi, ei ole see siiski nõnda. Pagulased elavad meie keskel, töötavad meiega koos, nad isegi võivad olla meie sõbrad, me lihtsalt ei tea nende lugu,” lisas ta.

Rahvusvahelise pagulaste päeval kutsuvad Eesti kodanikeorganisatsioonid Eesti riiki üles pöörama varasemast rohkem tähelepanu Eestis elavatele pagulastele ning toetama senisest tõhusamate meetmetega nende elu sisse seadmist ja lõimumist Eesti ühiskonda.

“Ühiskonna ja riigi küpsust näitab hooliv ja osavõtlik suhtumine nendesse, kes on sunnitud olnud oma koduriigist lahkuma tagakiusamise tõttu. Pagulased ja varjupaigataotlejad on enne Eestisse jõudmist pidanud taluma palju kannatusi, mistõttu väärivad nad igakülgset tuge,” ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Täna elab Eestis ligikaudu 60 pagulast, kes on saanud Eesti riigilt rahvusvahelise kaitse. Nende hulgas on inimesi nii sõjakolletest Afganistanist, konfliktipiirkondadest Iraagist, Türgist, Sri Lankalt ja Pakistanist, kui ka poliitiliste õiguste rikkumise eest pagenuid Venemaalt ja Valgevenest.

-   -   -

Eestis korraldavad inimõiguste- ning pagulasorganisatsioonid sel aastal esmakordselt üheskoos pagulasnädala 18.-22.juuni, et juhtida tähelepanu miljonitele põgenikele üle maailma, kes on sunnitud oma kodumaalt sõja või tagakiusamise pärast lahkuma. 20. juunil kell 14.00-21.30 korraldatakse Tammsaare pargis UNHCRi põgenikelaagri telgis fotonäitus, avalikud loengud ning näidatakse filmiprogrammi.

Eesti Pagulasabi korraldab 22. juunil Illuka vallas Jaama küla kultuurimajas Illuka vastuvõtukeskuse elanikele ja kohalikele külaelanikele mõeldud maailma pagulaste päevale pühendatud kultuuriürituse, kuhu on oodatud ka kõik teised huvilised. Täpsem info www.pagulasabi.ee. Üritus korraldatakse Johannes Mihkelsoni Keskuse projekti “Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtutingimuste parandamine läbi kombineeritud tugiteenuste” raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Pagulasnädala üritused korraldatakse koostöös järgmiste organisatsioonidega: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti Riikide Regionaalne Esindus (UNHCR), MTÜ Eesti Pagulasabi, Eesti Inimõiguste Keskus, Inimõiguste Instituut, MTÜ Johannes Mihkelsoni keskus, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsiooni (IOM Tallinn).

Lisainfo:
Kristina Kallas
Eesti Pagulasabi
kristina@pagulasabi.ee
+372 511 8311

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Tuneesia näidanud soovi muutuda demokraatlikumaks ja avatumaks riigiks. „Tuneesia valitsus on võtnud suuna muutuda avatumaks ning saada hea kontakt oma kodanikega. Riik näeb suurt potentsiaali infotehnoloogia kasutuselevõtus nii info jagamisel, avalike teenuste pakkumisel kui ka kodanike ja teiste partnerite kaasamisel otsustusprotsessidesse. Uued tehnoloogiad aitavad suurendada läbipaistvust ning võidelda korruptsiooniga. Sellest lähtuvalt on Tuneesia võtnud e-valitsemise arendamise prioriteediks,“ lisas välisminister Paet.

Projekti elluviija e-Riigi Akadeemia korraldab Tuneesia 15 kõrgemale riigiametnikule ning partnerile koolituse Eestis, mille vältel tutvustatakse neile Eesti kogemust valitsemise moderniseerimisel uute tehnoloogiate kaasabil. Tuneesia esindajad saavad ülevaate e-valitsemise arengust Eestis ja suurematest projektidest (x-tee, eID, jne) ning samuti alustatakse koostöös Tuneesia partneritega e-valitsemise jätkuprojektide väljatöötamist.

Välisminister Urmas Paet rõhutas välisministeeriumi järjest aktiivsemat koostööd Ameerika Ühendriikide arengukoostööagentuuriga (USAID - United States Agency for International Development). Praegu on käimas ka ühisprojekt e-valitsemise, internetipõhiste rakenduste kasutusvõimaluste ja küberturvalisuse teemaliste koolituste korraldamiseks Valgevene kodanikuühiskonna liikmetele.

Eesti välisministeerium panustab Tuneesiale suunatud projekti 57 175 eurot.

Välisminister Paeti sõnul on laste olukord keeruline paljudes maailma riikides ning rahvusvahelise üldsuse ülesanne peab olema laste õiguste eest seismine ja nende olukorra parandamine. „Eesti toetas näiteks möödunud talvel humanitaarabina ÜRO lastefondi projekti Afganistanis, mille kaudu leiti võimalus korraldada üle poole miljoni Afganistani õpilase ja 12 tuhande õpetaja katkematu koolitöö külmal talveperioodil,“ ütles Paet.
 
Välisminister lisas, et sellest aastast on kõikidel eestlastel ka ise võimalik Afganistani laste heaolule kaasa aidata. „Välisministeeriumi toel on MTÜ Mondo rajanud toetusprogrammi „Muuda maailma“, mille kaudu saab teha annetusi, et koguda raha koolitarvete ostmiseks vähemkindlustatud Afganistani lastele,“ ütles Paet. „Tuleb meeles pidada, et iga muutus algab pisikestest sammudest. Iga väike toetus saab lõpuks osaks suuremast, mille abil on võimalik teha väga palju head.“
 
Paeti sõnul on Eesti ÜRO lastefondi kaudu sellel aastal eraldanud humanitaarabi ka Lõuna-Sudaani, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi laste heaolu parandamiseks. „Samuti  on Eesti lastele suunatud projekte viimasel ajal ellu viinud idapartnerluse riikides,“ ütles Paet. „Eesti eeskujul avati käesoleva aasta maikuus Georgia koolilastele mõeldud liiklusõppeväljakud ning viidi läbi ettevõtlus- ja õpilasfirmade alased koolitusi Moldova õpilastele,“ tõi Paet näiteid Eesti arengukoostöö projektidest, mis on suunatud laste turvalisuse ja heaolu suurendamisele.
 
Täna Vabaduse väljakul toimuva Maailmapäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühenduste tegevusest selles valdkonnas. Esimene Maailmapäev korraldati MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud initsiatiivil 2005. aastal ning nüüdseks on sellest saanud iga-aastane traditsiooniline üritus.
 
Maailmapäeva raames tutvustavad oma tegevust erinevad organisatsioonid nii Eestist kui välismaalt, toimuvad töötoad ja vestlusringid, sõna võtavad arvamusliidrid ning arengukoostöö vallas tegutsevad eksperdid, suurel laval kõlab maailmamuusika ning linastub filmiprogramm.
 
Igal aastal on Maailmapäeval fookusesse võetud üks läbiv teema. Tänavuse Maailmapäeva fookus on arengumaades elavad lapsed. Igaühel sõltumata tema sünnipaigast peab olema võrdne võimalus inimväärsele elule. Kõigil meil on võimalus selle saavutamiseks oma panus anda.

Aruanne annab ülevaate meie riigi tegevustest arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning uurib, kui edukalt on seatud eesmärke saavutatud. Arengukoostöö Ümarlauas osalevad kodanikuühendused juhivad tähelepanu edusammudele ja kitsaskohtadele ning esitavad  ettepanekud ressursside tulemuslikumaks kasutamiseks.

Lisaks Arengukoostöö Ümarlauale on väliskomisjoni kutsutud välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Andre Pung ning arengukoostöö ja humanitaarabi büroo lauaülem Kaili Terras.

Analüüsi koostas MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud ning selle valmimist rahastasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Euroopa Komisjon.

Kandideerimise tähtaeg on 8. juuni 2012.

Vaata töökuulutust siit.

Ettepaneku eelnõu menetlusest tagasi võtta tegid põhiseaduskomisjonile ka eile komisjoni koosolekul osalenud vabaühendused, lisaks EMSL-ile veel e-Riigi Akadeemia, Avatud Eesti Fondi, ühingu Korruptsioonivaba Eesti, Arengukoostöö Ümarlaua ning poliitikauuringute keskuse Praxis esindajad. Eelnõu tagasi võtmise asemel otsustas komisjon pikendada sellele muudatusettepanekute esitamise tähtaega 28. septembrini.

"Meie meelest ei ole küsimus eelnõus mõne detaili lisamises või kustutamises ega ka praegu erakondade jaoks kehvaks muutunud ajastuses," ütles Kübar. "Peame väga vajalikuks arutada selle üle, kuidas saada erakondadelt paremat poliitikat ning rohkem demokraatiat nii meil kui ka idanaabrite juures. Küll aga ei jaga me eeldust, et nende eesmärkide saavutamiseks on ainus või parim viis seaduse muutmine ning erakondade juurde uute sihtasutuste loomine ja nende täiendav rahastamine riigieelarvest."

"Võimalused kõike MSA-dele kavandatut teha on erakondadel olnud ka seni ning kui nad ei ole seda piisavalt tahtnud või suutnud, ei saa ka olla kindel, et olukord muutuks uute sihtasutuste loomisega," lisas Kübar, kelle sõnul oleks vajalik alustada arutelu sellest, milliseid erinevaid võimalusi olukorra parandamiseks on.

Kava suurel laval

12:00 Georgian Voices (Gruusia)

12:15 Maailmapäeva avab EV välisminister Urmas Paet
 
12:30 Georgian Voices (Gruusia)

12:45 Jaapani võitluskunstide esitlus: karate, budo, sumo
 
13:15 Nikns Suns (Eesti)

14:00 Eetiline moeshow, mis võib päästa maailma
 
14:30 Bombillaz (Eesti)

15:15 Eksootiliste tantsude õpituba, auhindade loosimine
 
15:45 Reincarnation (Armeenia)
 
17:00 Maailmapäev on lõppenud. Kõik on oodatud Tallinna Vanalinna Päevade lõpukontserdile Raekoja platsil!

Toimuvad töötoad, avatud näitused ja filmitelk, näha saab jaapani võitluskunstide demonstratsioone ning eetilist laste- ja noortemoeshowd! Räägime laste elust arengumaades.

Uuri täpsemalt terveilm.net/maailmapaev ja

www.facebook.com/maailmapaev.

laupäev 26. mai TEATRIPÄEV
14:00 ja 16:00 Lastekaitse Liidu foorumteatri etendused
Mängud lastele

pühapäev 27. mai KIRIKUPÄEV
13:30 Kristliku nukuteatri  „Talleke“ etendus „SAKKEUS“
14:30 Kristliku nukuteatri  „Talleke“ etendus „KADUNUD POEG“
Ringkäik Püha Vaimu kirikus kell 16.30 (eesti keeles) ja kell 17:30 (vene keeles)         
Teenistused Püha Vaimu kirikus toimuvad kell 11:00 (eesti keeles), kell 13:00 (viipe keeles) ja kell 15:00 (inglise keeles)

esmaspäev  28. mai TEADUSE PÄEV
14:00 ja 16:00 Eesti Väitlusseltsi rollimängud arengumaade laste teemal
15:00 ja 17:00 õpetab Eesti Väitlusselts avaliku kõnepidamise kunsti (speaker’s corner)

teisipäev 29. mai TERVISEPÄEV
14:00 Kirikuseiklus Püha Vaimu kirikus
15:00 TTÜ Toiduainete instituudi juhataja Raivo Vokk räägib e-ainetest meie toidulaual
17:00 Ökomutt ehk tervisliku toitumise konsultant Kaarina Naur tutvustab tervislikku toitumist

kolmapäev 30. mai KUNSTIDE PÄEV
14:00 Muusikatervituse Jordaaniast toovad Pia ja Tero Ruotsala
15:00 Nukunäidend
16:00 Hõimurahvaste laste elu-olu tutvustavad Anu ja Juha Väliaho
17:00 tutvume Püha Vaimu kiriku kunstiga
Maalime üheskoos teemal „Lapsepõlv on lahe aeg“

neljapäev 31. mai KODUÕUEDE PÄEV
14:00 esineb Tallinna Rahvusvahelise kooli koor, koorijuht Karolina Sepp
15:00 Sotsiaalministeeriumi esindaja Signe Riisalo räägib lapsevanemaks olemisest ja vanemluse toetamisest
17:00 Nukunäidend
Taaskasutusmaterjalidest meisterdamist õpetab Liina Lepik

reede 1. juuni MÄNGUDE PÄEV / LASTEKAITSEPÄEV
14:00  Muusika ja pillide töötuba, Merle Liblik
15:00 Muusika ja pillide töötuba, Merle Liblik
16:00 Lastega mängib laste ombudsmani abiline Maria Tammesalu
17:00 Kirikuseiklus Püha Vaimu kirikus


Maailmapäev toimub 2. juunil Tallinnas Vabaduse väljakul. Terve ilm on platsil!

Eesti filmitegija Vahur Laiapea isiklik lugu Afganistanist ja kahest nädalast sealse Parwani provintsi Charikari tüdrukutekoolis. Laiapea kuulab dokumentaalfilmi tarbeks Afganistani laste ja emade lugusid elu rõõmsaimast ja tõsiseimast päevast.

Filmi tutvustavad ja kommenteerivad autor Vahur Laiapea ja Eesti lasteombudsmani laste õiguste ekspert Margit Sarv Õiguskantsleri Kantseleist.

Käesoleva aasta aprillis kiitis valitsus heaks ühinemise avatud valitsemise deklaratsiooniga. Deklaratsiooni eesmärgiks on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, et soodustada demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja majandusarengut toetava väärtuste ruumi laienemist.

Loengul kõneldakse avatud valitsemise doktriinist ning selle põhimõtetest. Loengule järgneb avalik diskussioon.

Avatud valitsemise deklaratsioon

15.00-16.00 toimuvale loengule on vajalik eelnev registreerimine, andes sellest teada aadressile info@euroopaliikumine.ee või ühineda üritusega facebooki lehel.