Misjonikeskus sai kutse Arengukoostöö Ümarlaualt osaleda ka tänavu maailmapäeva üritusel. «Tegemist on avaliku üritusega, mida sisustavad organisatsioonid eesmärgiga tutvustada arengukoostööd, uusi kultuure ja maailmapiirkondi ning rääkida maailma asjadest,» seisis kutsel.

Oleme varemgi osalenud sel kogupereüritusel, aga seekord kutsuti Tammsaare pargi asemel linna esindusväljakule. Tingimused olid samad mis alati: tulge ja tutvustage end, anname tasuta platsi, telgi, mööbli ja elektri.

Esimene mõte oli: ei tule välja, tööd on palju. Paari päeva pärast selgines: loomulikult tuleb minna. See on üks väheseid võimalusi seista keset avatud linnaruumi külg külje kõrval teiste entusiastidega, kes teavad, mida nad teevad ja miks.

Peateemaks oli tänavu «Kliimamuutused», mis sobis, et edastada kiriku seisukohti keskkonnaküsimustes ning seda, et muutused algavad meist endist. Google'i otsingusse sai sisestatud «loodus» ja «kirik». Selgus, et mitmed vaimulikud on loodushoiu teemal ajakirjanduses sõna võtnud. Erinevates stiilides kirjutistest sai nopitud tabavamaid lõike ning koostatud voldik «Mõtle kolmnurgale: Looja, loodu, inimene». Meelde tuli kiigata ka EELK kodulehele, kus avalduses «Kiriku sotsiaalne sõnum» leidus keskkonna teemal kolm alapunkti.

Vabaduse platsil jagasid materjale ja suhtlesid külastajatega töötajad nii misjonikeskusest, usuteaduse instituudist, misjoniühingust Agape kui Jaani kirikust, mille väravas kogu tegevus toimus. Populaarseimate trükiste esikolmikusse pääsesid EKNi brošüür «Teeliste kirikud», misjoniprojekti «Hõimurahvaste aeg» ajakirjad ning Avatud Piibli Ühingu piiblilugemise juhendid. Külastajatega aitasid jutule saada piiblisalmid kokkumurtud paberitel, mida sai kausikesest pakutud.

Naaberväljapanekutes oli huvipakkuvat palju, aga kristlaste «maailm» ulatus ainsana igavikku.


Autor: Piret Riim
Ajakiri Eesti Kirik, nr. 26, 9. juuni 2010

Palju head on meenutada selleaastasest Maailmapäevast, mis oli järjekorras juba 

kuues ja sisukam kui kunagi varem. Usume, et igav ei hakanud kellelgi, vaid et endale meelepärase ja huvitava tegevuse leidis iga maailmapäevaline. 

Palju elamusi pakkusid suurepärased muusikud, kes täitsid lava tõelise maailmamuusika ja inspiratsiooniga. Kohale tulnud organisatsioone oli rohkelt ja toimunud töötoad pakkusid tegutsemisrõõmu ja avastusi nii suurtele kui väikestele. 

Suured tänud töötubade läbiviimise eest MTÜ Reggae.ee-le, Greniusele, Ühendus Humana Estoniale ja Universaal Universumile. Ainulaadne kogemus oli Õiglase Kaubanduse telgis toimunud trükitehnika töötuba koos Bangladeshi käsitöölistega. Kiitus ka kõige pisematega tegelenud Põngerjate Lastekeskusele, eks mudilaste aega lõbusalt sisustasid.

„Keskkonnasõbralikkus on muutumas aina tähtsamaks eelduseks iga riigi majanduslikule konkurentsivõimele. Üha enam on oluline keskenduda kliimamuutuseid vältivale keskkonnasõbralikule ettevõtlusele,“ ütles välisminister Urmas Paet  konverentsi avakõnes.

Energiasäästust räägiti nii globaalse kliima soojenemise kui  kasumliku ettevõtluse kontekstis. Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard julgustas ettevõtteid astuma samme energiasäästlikuma ettevõtluse suunas: “Kui me säästame energiat, on see raha otse taskusse nii tarbijale kui tööstustele.”

Reaalset kasu keskkonnasõbralikust ettevõtlusest on saanud Tartumaal asuv trükikoda AS Ecoprint.  AS Ecoprint juhataja Juhan Peedimaa rääkis konverentsil trükikoja keskkonnasõbralikuks muutmisest, mille käigus võeti kasutusele looduslikud trükivärvid, keskkonnasõbralikud paberid ning keskkonnasäästlikud masinad ja tehnoloogiad. Keskkonnasõbralikuks muutumine andis ettevõttele kokkuhoiu nii energiakasutuses kui vähendas jäätmete hulka, mis omakorda võimaldas toota konkurentsivõimelise hinnaga. Peedimaa rääkis oma kogemuse põhjal, et rohelise ettevõtte puhul on oluline olla rahvusvaheliselt sertifitseeritud, kuna sertifitseeritud ettevõttel on tunduvalt lihtsam uusi kliente leida.  Tänu omandatud sertifikaatidele on AS Ecoprint sisenenud ka Põhjamaade turgudele.

Keskkonnasäästlikud lahendused oma toodetes ja teenustes on kasutusele võtnud ka Nokia Siemens Networks. Ettevõtte globaalpoliitika initsiatiivide osakonna juhataja Anne Larilahti rääkis konverentsil, et keskkonnasõbralikud lahendused on muutnud ettevõtte efektiivsemaks.

Konverentsil osalejad tõdesid, et roheliseks muutumisega näidatakse ka sotsiaalset vastutust ning antakse panus kliima soojenemise vähenemisse.


Autor: Aet Trisberg, Bioneeri vabatahtlik (maitseelamused.blogspot.com)
Bioneer.ee, 24. mai 2010

Paul Collier rääkis arengumaade probleemidest Tallinnas Vabaduse väljakul peetud Maailmapäeval, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Teil on kogemus, mis on maailma vaeste riikide jaoks väga väärtuslik. Ja te saate anda olulise panuse oma mõjuga Euroopa Liidus, kes on suurim tegija arengukoostöö alal. Euroopa Liit saab arengut mõjutada heas või halvas suunas," rääkis Collier.

Maailmapäeva tänavune peateem oli globaalsed kliimamuutused ja nende seosed meie igapäevaeluga.

Juba kuuendat aastat toimuva kogupereürituse avas välisminister Urmas Paet ning päeva jooksul tutvustasid oma tegevust mitmed organisatsioonid Eestist ja välismaalt, toimusid töötoad ja kõlas maailmamuusika.

Maailmapäeval esitleti ka Paul Collieri eesti keelde tõlgitud raamatut "Miljard kõige vaesemat".


Autor: Merili Nael
ERR Uudised, 22. mai 2010

Kliimamuutused mõjutavad välisminister Urmas Paeti sõnul paljude maailma rahvaste elu - sageli just kõige vaesemate, eriti naiste ja laste omi, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

"Üleujutustest, sagenenud põudadest ja tormidest tingitud toidu ning puhta joogivee puudus avaldab negatiivset mõju näiteks laste hariduse omandamise võimalustele, tervisele, turvalisusele ning ka tootlikkusele," lausus Paet.

"Kliimamuutustest tingitud tagajärjed kihutavad tagant võitlust olemasolevate ressursside pärast nii arenguriikides kui ka piiriüleselt, lõhkudes ühiskondi, põhjustades pagulust ning destabiliseerides julgeolekuolukorda kogu maailmas," lausus välisminister.

Paet lisas, et ka Eesti pöörab järjekindlalt tähelepanu arengumaade abistamisele kliimamuutustega toimetulekul. Paet märkis, et kõigil on moraalne kohustus toetada neid, kes on majanduslikult ja sotsiaalselt vähem kindlustatud.

"Arengumaade raske olukord mõjutab ka Eestit ja Euroopat tervikuna. Selle näiteks on tugev immigratsioonisurve vaestest riikidest Euroopa suunal või ka vaesusest ja lootusetusest tingitud vägivald ning terrorism," ütles välisminister.

Eesti arenguabi on suunatud peamiselt neljale riigile - Afganistanile, Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale. Välisminister Paeti sõnul aitab Eesti operatiivselt ka neid rahvaid, keda on tabanud loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofid. "Me kõik mäletame hiljutise katastroofina Haitit, mille tagajärjel hukkus enam kui 222 000 inimest ning üle 1,2 miljoni elaniku jäi kodutuks. Eesti päästjad on septembri lõpuni haitilasi abistamas," sõnas Paet.

Välisministeeriumi eelarves on arengukoostööks ja humanitaarabiks ette nähtud 44 miljonit krooni. Euroopa Liit on maailma suurim doonor.

Tänavuse, juba kuuendat aastat toimuva kogupereürituse Maailmapäev eesmärk on suurendada teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühenduste tegevusest selles valdkonnas. Selle aasta Maailmapäeva peamiseks teemaks on globaalsed kliimamuutused ja nende seosed meie igapäevaeluga.

Maailmapäeva raames tutvustavad oma tegevust erinevad organisatsioonid nii Eestist kui välismaalt, toimuvad töötoad ja vestlusringid, sõna võtavad arvamusliidrid ning arengukoostöö vallas tegutsevad eksperdid, suurel laval kõlab maailmamuusika ning linastub filmiprogramm.

Välisminister Urmas Paet juhatas täna kell 13 sisse ka Inglise Kolledžis toimuva Oxfordi Ülikooli majandusprofessori ning Aafrika Majandusuuringute Instituudi juhataja Paul Collieri loengu, milles arutletakse arengumaade probleemide ja võimaluste üle. Samuti toimub Inglise Kolledzis kell 15 Collieri raamatu "Miljard kõige vaesemat" eestikeelse tõlke esitlus.


Allikas: www.DELFI.ee, 22. mai 2010

Numbritest volinik ei räägi, kuid keskkonnaministeeriumi asekantsleri Allan Gromovi sõnul taotleb Eesti perioodiks 2008-12 kvooti mahus "14+" miljonit tonni aasta peale, komisjoni pakkumine on üle 12 miljoni tonni. Rahaliselt küünib vahe Eesti jaoks sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Intervjuu Connie Hedegaardiga:

Eesti ja Euroopa Komisjon vaidlevad heitmekvootide jaotuskava üle ning Euroopa kohus tegi otsuse Eesti kasuks. Sarnane vaidlus oli Poolal, mis tänaseks on lahenenud. Mille taga on kinni lahendus Eesti jaoks?

Ma ei teagi täpselt. Olen siin, et teemat mitme eri ministriga arutada, dialoog jätkub. Jah, Poolaga sündis lahendus, sest Poola aktsepteeris lõpuks, et metoodika, mida kasutati, peab olema kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks üks.

Eesti argumentidega olete ikkagi tuttav, Ignalina sulgemisest tekkinud uus olukord turul, ekspordivõimalused…

Kõik Euroopa Komisjonis teavad, et Ignalina läks kinni. Loomulikult on pakkumises, mis me Eestile teeme, ruumi ka energia ekspordile. Ma kuulen, Eesti avalikkus arvab, et komisjon keelab eksportida. Samuti olen ma kuulnud, et siin väidetakse, et komisjon on arvutustes aluseks võtnud 2009. aasta näitaja – see pole õige. Kõik teavad, et 2009 olid heitmed tavatult väiksed ja et tegemist ei ole tüüpilise aastaga. Kohus käskis aluseks võtta kõige värskemad andmed ja see on 2009. Komisjon pole rumal, loomulikult on arvestatud, et niisama seda numbrit aluseks võtta ei saa.

Millal võiks lahendus sündida?

Ma ei tea. Loodan, et leiame lahenduse. See on halb ka Eesti firmadele, kui sellest saab pikk kohtuskäikude jada. Nii võib minna aastaid, enne kui ettevõtjad teavad, millega nad rehkendada võivad. Tahan, et üks asi oleks selge – kui komisjoni metoodikat järgitakse, jääb Eestile võimalus saada 2011. ja  2012. aastal, kui majandus jälle kasvab, piisavalt lisakvooti,  Sellised on numbrid laual.

Kas Eesti küsib liiga palju?

Seda ma ei kommenteeri. Loodan, et Eesti avalikkus mõistab, et Euroopa Komisjonil peab olema üks meetod, mida rakendatakse kõikide riikide jaoks. Ma arvan, et te ei oleks Euroopa Liidu kodanikuna kuigi rõõmus, kui Euroopa Komisjon ütleks, et selle riigi puhul teeme nii ja teise puhul teisiti. Toimimisviis peab olema läbipaistev. Mõned arvavad, et Eesti on erilise luubi alla võetud. Ise olin ma viis aastat Taanis minister ja võin kinnitada, samamoodi vaadatakse rahvusliku jaotuskava iga detaili igas riigis.

Sest millest on jutt – kuidas eesmärgiks seatud heitmete vähendamine reaalses elus saavutatakse. Me kõik kirjutasime sellele eesmärgile alla, kuid seejärel tahaks iga liikmesriik iga sektor ja iga firma saada veidi rohkem – jutt on ju rahast.
Kõik võivad emiteerida nii palju kui tahavad, ent kui emiteeritakse rohkem kui lubatud, läheb see kalliks. Oleme Euroopas kokku leppinud kuidas heitmeid vähendada ja me ei leiuta Eesti jaoks erireegleid. Rakendame Eestile sama metodoloogiat nagu kõigile teistele.

Ei ole nii, et komisjon teeb Eestile pakkumise n-ö madalamast otsast. Komisjon pakub veidi enam, et oleks ruumi ka energia ekspordiks.

Kvooditurul on jätkuvalt suur ülepakkumine?

Jah, kriisi tõttu on tõesti, kuid need kvoodid võib edasi kanda järgmisesse perioodi. Selles mõttes on see nagu sularaha iga riigi või ettevõtte jaoks.

Euroopa Komisjon esitab varsti ettepaneku, et kokku lepitud 20% asemel võiks EL aastaks 2020 heitmeid vähendada 30%. Miks sellised ühepoolsed kohustused, kui teised riigid kaasa ei tule?

Oleme rahvusvahelistel läbirääkimistel lubanud, et oleme valmis kaugemale minema, kui seda teevad ka teised riigid. Me ei tee praegu seda otsust, vaid esitame analüüsi, millised oleksid sellise otsuse tagajärjed – näiteks kuivõrd see sunniks ettevõtteid Euroopast ära kolima. Tahame läbi kaaluda, kui suur on investeerimisvajadus, maksumus, kasu. Tahame, et debatt tugineks faktidele.

Saan aru, et 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamine on täna majanduskriisi tõttu odavam – kui palju odavam?

Algselt rehkendasime, et heitmete vähenemine 2020. aastaks 20% võrra ning taastuvenergeetika osakaalu suurendamine 20%-le läheb maksma 70 miljardit eurot. Täna nõuab sama pingutus 48 miljardit eurot. Anname aru, et kriisi tõttu pole investeeringuid lihtne saada. Samas vähenesid majanduskriisi tagajärjel mullu heitmed Euroopa Liidus enam kui 11%.

Ühelt poolt on see hea, kui ettevõtetel on eesmärke odavam saavutada. Mis aga ei ole hea – kui suur osa pingutusest on võimalik teha välismaalt kvooti ostes. Üle jäänud kvoodid saab edasi kanda järgmisesse perioodi – see aga tähendab seda, et kvoodi hind jääb veel paljudeks aastateks madalaks. See riskib pidurdada innovatsiooni – ettevõtjad ütlevad, et kui hind on liiga madal, pole stiimulit nendesse valdkondadesse investeerida.

Kriisi tõttu me ei ole sunnitud uuendama, samas näeme, et meie konkurendid liiguvad edasi väga kiiresti. Mullu oli Hiina juba päikesepaneelide tootmises maailmas esikohal, tänavu püstitatakse just Hiinas kõige enam tuulenergia võimsusi ning mitmed Hiina firmad on sellel alal maailmas esikümnes.
Korea ja Hiina koos katavad 84% maailma päiksepaneelide turust. 5-10 aastat tagasi polnud neil peaaegu midagi. Seda tüüpi väljakutsetega seisab Euroopa täna silmitsi.

Kas on mingi heitmekvoodi hinnatase, mis on n-ö optimaalne?

Ei. Seda ütlevad firmad, milliselt tasemelt nad investeerima hakkavad. Turud on praegu hinnanud kvoodi hinnaks keskmiselt 14 eurot tonnilt, meie hinnang on, et aastani 2020 – kui midagi ei muutu – ei kerki hind enam kui 16 eurole. Küsimus on selles, kas see on firmadele piisavalt atraktiivne, et investeerida. Selle põhjal, mis ma olen kuulnud – tõenäoliselt mitte.

Kuivõrd suhtutakse kliimapoliitikasse kui lisakoormasse?

Arusaadav, et praegu on põhitähelepanu majanduskriisil ja sellel, kuidas toime tulla. Riigi raha napib veel aastaid, kuid asja tuleb vaadata selles kontekstis, et mis saab edasi, kui kriis möödas on – mis on need kasvualad, kus saame olla tugevad ja eksportida, et rahastada meie Euroopa heaolumudelit. Saan aru, et kui oled ärimees, keskendud kriisile siin ja praegu. Kliima 2050. aasta perspektiivid on teised. Miski ei sunni äri 1-2 aastaga muutma. Just sel põhjusel seame eesmärke pikema perspektiiviga.

Kui palju on kriis mõjutanud investeeringuid rohelisse energiasse?

See sektor on paljudes riikides langusele paremini vastu pidanud kui teised sektorid, Taanis näiteks, kuid selge see, et kriis on mõjutanud kõiki sektoreid.

Euroopa on hakanud oma liidrirolli rohelises energias käest laskma, miks?

Kui poleks olnud Euroopat, poleks kliimamuutusi ja energiatõhusust praegu rahvusvahelises agendas olnud. Selle eest väärib Euroopa tunnustust. Samuti oma kõige ambitsioonikamate eesmärkide ning reaalsete lahenduste otsimise eest, kuidas seda ülesannet liikmesriikide vahel  ära jagada. Euroopal on palju tugevaid kohti, kuid teised riigid võtavad kiiresti järele. Sellega tuleb meil arvestada. Me oleme olnud tublid, kuid ei saa jääda lootma, et see nii jääb. Riigid nagu Singapur ja Korea investeerivad näiteks teadus- ja arendustegevusse väga intensiivselt.

Millised on väljavaated üleilmse siduva kliimakokkuleppe saavutamiseks, mis Kopenhaagenis jäi sündimata?

Kopenhaagenis saavutati vägagi palju – riigid nõustusid, et kliima soojenemine ei tohi ületada kahte kraadi Celsiuse järgi, lepiti kokku abi arenevatele riikidele, esimest korda möönsid riigid nagu Brasiilia, India, Hiina, et ilma nende kaasvastutuseta globaalset probleemi ei lahenda ning esmakordselt oli kaasatud ka USA. Siit tuleb nüüd edasi minna.

Euroopa on selleks valmis, kuid selle põhjal, mis ma kuulen, ma ei usu veel siduva rahvusvahelise kokkuleppe sündi. Riikide positsioonid pole oluliselt muutunud. Nii oleme praktilised ja liigume edasi asjadega seal, kus kokkulepped on võimalikud. Lootus on, et nende baasilt sünnib lõpuks ka globaalne kokkulepe.


Autor: Sirje Rank
Äripäev, 20. mai 2010

Kuni 31.maini on Solarise keskuse aatriumis võimalik vaadata fotonäitust ÜRO Aastatuhande Arengueesmärkidest. 

Läbi fotode jagavad oma kogemusi eestlased, kes areguprobleemidega reiside, töö või vabatahtliku teenistuse käigus kokku puutunud.  

Olete oodatud külastama ja kaasa mõtlema!

Konverentsil „Rohelise ettevõtluse võimalused Eestis“ osaleb ka Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard, teatas välisministeeriumi pressiteenistus.

Välisminister Paeti sõnul on maailma majanduskasv ja teaduslik areng tuginenud juba pikemat aega fossiilsete kütuste ja taastumatute energiavarude kasutamisele.

„Keskkonnasõbralikkus on muutumas aina tähtsamaks eelduseks iga riigi majanduslikule konkurentsivõimele. Üha enam on oluline keskenduda kliimamuutuseid vältivale keskkonnasõbralikule ettevõtlusele,“ lausus Paet.

„Keskkonnasäästlikule arengule orienteerumist peetakse küll suureks väljakutseks, kuid samas annab see meile võimaluse muutuda järjest vähem sõltuvaks taastumatust energiast ning suurendab ühtlasi meie konkurentsivõimet ja energia varustuskindlust,“ lisas ta.

Rääkides kliimamuutuste mõjudest tõdes välisminister Urmas Paet, et need ei järgi riigipiire.

Eesti on kliimamuutustega tegelemisel Paeti sõnul võtnud riiklikke kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi nii enne kui pärast Euroopa Liiduga liitumist.

Taastuvenergia kasutamine on Eestis heal järjel. „Eesti on tuulikute toodangu osakaalult elektribilansis jõudnud Euroopa Liidu esikümnesse ning siin asub ka Baltimaade suurim tuulepark,“ lausus välisminister Paet.

Ta lisas, et 2012. aasta lõpuks peaks Eestis valmima Baltimaade esimene prügipõletusjaam.


Autor: Erik Rand
Eesti Päevaleht, 20. mai 2010

Avamisel sõna võtnud välisminister Urmas Paet kinnitas oma avasõnavõtus, et Maailmapäevaga kasvav teadlikkus maailmast on oluline. Maailmapäeva juht Tiina-Katrin Kaber lisas, et suur rõõm on maailmaharidust jagavate tegevustega laieneda sel aastal ka Solarise keskusesse. Avamise kulminatsioonihetkena küttis Solarise aatriumi kuumaks Trumm-It trummiorkester. 

Elis, kuidas Sa Maailmapäeva teemaga tegelema sattusid?

Maailmapäev leidis minu üles peale seda, kui hakkasin Arengukoostöö Ümarlaua juures tegelema üle-euroopalise vabatahtlikutöö programmi GLEN Eesti-poolse koordineerimisega.

Maailmapäeva raames tegelen meediajuhtimisega, kuigi ka siin on mul mõnikord tunne, et meedia juhib ikka meid, mitte meie teda. Mul on siiani raske aru saada mehhanismidest, mis toob McDonalds’i uue “restorani” avamise üritusele 16 ajakirjanikku ja maailmatasemel ning huvitava majanduseteadlase loengule heal juhul kolm.

Miks Sinu meelest inimesed Maailmapäeva üldse tähistama peaksid?

Maailmapäev on üks aken, mille kaudu tuua väljaspool meie turvalist kodukeskkonda asuvat maailma meile lähemale. Unustagem korraks välismaised seebikad, muusikavideod, välismaiste päevauudiste top kolme teemad - peavoolu meedia abil silme ette manatav pilt erineb ikka suuresti sellest, milline inimeste elu tegelikult välja näeb.

Maailmapäeva sõnum on lihtne, kuid ambitsioonikas - mida teadlikumad me oleme sellest, kuidas asjad tegelikult on, seda õiglasemaid otsuseid saame me oma igapäevases elus teha. Ja alustada saab, üllatus-üllatus, ikka lihtsatest valikutest nagu see, et kas ma ostan igaõhtuse toidukraamiga endale jälle uue kilekoti või otsustan hakata endaga kandma riidest poekotti.

Kohati võib see kõlada pilli lõhki ajamisena, aga mis parata - me elamegi absurdses maailmas, kus osa elanikkonnast ei pane iial tähele, mis tagajärgi nende elustandard ülejäänud maailmale tekitab. Osa maailmast püüab ellu jääda, elades sõna otseses kuhjuva saasta sees, alla, peal ja kõrval. 

Mida siis Maailmapäeval tehakse?

Koos Maailmapäeva eelänädala ja põhiüritusega laupäeval oleme kokku kuhjanud päris paraja portsu magusaid kultuurilisi ampse igale maitsele. Kõik Maailmapäeva üritused, muide, on täiesti tasuta.

Mainiksin siinkohal filmiõhtuid Artises ja Solarise Apollo Raamatupoes, näiteks John Webtseri dokumentaalfilm enda ja oma perekonna elust, üritades terve aasta jooksul teha vaid “nafta-vabasid” valikuid. Ettevõtjaile oleme suunanud selleaastase Maailmapäeva konverentsi. Kuna fookuses on kliimamuutused, siis ka konverents on rohelise ettevõtluse võimalikkusest ja pearääkijaks Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard. Tipptegijaid on veelgi, nt 22. mail peab loengu ja tutvustab oma raamatut “Miljard kõige vaesemat” maailmas vägagi hinnatud majandusteadlane prof. Paul Collier.

Laupäevaks tuleb Vabaduse väljakule kohale ligi 30 organisatsiooni tutvustama oma igapäevast tegevust arengukoostöö valdkonnas. Huvitatuil on võimalik teha käsitööd koos Bangladeshi käsitöölistega. Saab õppida, kuidas valmistada kõige vajalikumaid igapäevaseid vidinaid vanadest kilekottidest ja mahlapakkidest või kuidas anda elu vanale t-särgile. Ja muidugi saab nautida maailmamuusikat! Näiteks Gruusiast tuleb mõõkade ja pillidega kohale lausa üksteist mägipoega ja Lõuna- ja Kesk-Ameerika muusikud mängivad ehedat Kuuba salsat.

Kui kaua Maailmapäeva tähistatud on?

Kõikide riikide kohta ma ei tea vastata, aga meie siin Eestis tähistame seda nüüd kuuendat korda ja Soomes on traditsioon juba kümme aastat pikk.  

Ma olen kuulnud, et Maailmapäeva aitavad korraldada paljud toredad vabatahtlikud. On see nii? Mida vabatahtlikud Maailmapäeval teevad?

Meil on tõesti palju tegevusi ning õnneks ka palju sõpru, kes kõik panustavad fantastlise hoo ja rõõmuga.

Vabatahtlikud kogusid infot organisatsioonide tegevuste kohta, aitasid koolidesse viia ja üles riputada plakateid, jagasid flaiereid, pressisid meie ilusaid Maailmapäeva rinnamärke ja palusid meie ürituste külastajail täita tagasisidelehti. Tänud neile kõigile!

Milliseid Maailmapäeva üritusi Sa ise plaanid külastada?

No mina olen paadunud dokumentaalfilmide austaja. Samamoodi huvitab mind alati see, kui õpetatakse midagi praktilist - Bangladeshi käsitöölistelt õppida on kindlasti väärt kogemus. Ja muidugi muusika! Maikuine suvi on küll ka eestlastel vere vemmeldama löönud, kuid miski ei saa võõrapäraste rütmide ja viiside vastu, mis laupäeval Vabaduse väljaku täidavad. Mainimata ei saa jätta ka Maailmapäeva afterparty kohana Bazaari, kus ka kõige hullemini end ära nikastanud korraldajad (aga muidugi ka kõik teised) saavad end korralikult välja elada ja maa mustaks tantsida.

Vaata Maailmapäeva kohta lisa: www.terveilm.net


Autor: Katrin Lipp
Bioneer.ee, 19. mai 2010

End etno-jazz bändina tutvustav muusikute kollektiiv on suur - Eestisse tullakse 12-kesi ning lisaks muusikale saab laupäevasel kontserdil Vabaduse väljakul nautida ka gruusia tantse ja võitluskunsti etteasteid.

Reaalajas saate kuulamiseks tuleb minna aadressile: http://klassikaraadio.err.ee/kuula Saade on ka järelkuulatav. 

Konverentsil võtavad sõna:
Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard, välisminister Urmas Paet, AS Ecoprint juhataja Juhan Peedimaa jt

vt http://www.terveilm.net/?id=339&year=2010

REGISTREERIMINE:
Evelin Andrespok
Arengukoostöö
Ümarlaua poliitikaekspert
konverents@terveilm.net
+372 5346 5256

Maailmapäeva üritustest tehtud fotode vaatamiseks, hoidke silma peal meie fotogaleriil.

Kõigile soovijatele on levitamiseks saadaval Maailmapäeva plakatid ja flaierid!

Meie uhiuued ja rõõmsad tibukollased plakatid asuvad Arengukoostöö kontoris aadressil Suur-Karja 23, Tallinn. Tulge järele!

Kontakttelefonid:

AKÜ kontor 6270191

Tiina-Katrina Kaber 5342 8971 

Maikuus on Elava Raamatukoge peamisteks teemadeks Maailmapäeva nädala keskne teema – kliimamuutused –, Maailmapäevaga seotult erinevad rahvused Eestis ning UNICEF Sinise Nädala teema – kas linnas on noortele ruumi. Sellest tulenevalt on eelkõige oodatud Elavad Raamatud, kes laiendavad noorte silmaringi erinevate võimaluste kasutamise kohta, rahvuste ja kliimamuutuste teemaga seotud või selle raames mõnd kogemust omavaid inimesi.

Elav Raamatukogu on UNICEF Sinisel nädalal ja Maailmapäeva nädalal laenutajatele avatud kolmel korral:
17. mail kell 17-19 Solarise keskuses
19. mail kell 16-18 Solarise keskuses
22. mail kell 14-18 Vabaduse väljakul

Elavate Raamatute laenutamiseks saavad soovijad tulla Elava Raamatukogu lahtioleku aegadel vastava logo all asuva laua äärde. Lugeja tutvub Elava Raamatukogu reeglitega, millest peamine on, et Elav Raamat tuleb tagastada samas füüsilises ja psüühilises seisus, milles ta saadi. Reeglite järgimisega nõus olles, täidab lugeja vastava lugejakaardi, tutvub laual oleva Elavate Raamatute kataloogiga ning laenutab omale huvipakkuva Elava Raamatu. Elavateks Raamatuteks on autentsed inimesed, kes räägivad oma kogemustest. Ühe kuni viie lugejaga korraga vesteldes tekib igal korral unikaalne vestlus, kus lugejad saavad Elavast Raamatust just seda teavet, mis neile enim huvi pakub ning mille kohta Elav Raamat soovib infot anda. Ühe Elava Raamatu lugemiseks on aega kuni 20 minutit.  Igal Elava Raamatukogu avamise ajal on ainulaadne Elavate Raamatute kataloog, mistõttu samade Elavate Raamatute laenutamine osutub sageli võimatuks.

Elava Raamatukogu avab Eesti Gaidide Liit ning raamatukogus on lugejaid abistamas gaidid. Gaidide kohta saad lisainfot www.gaidid.ee.
Täiendava teabe saamiseks Elava Raamatukogu meetodi kohta, Elavaks Raamatuks registreerimiseks, avamisaegade ja muu info asjus pöörduda Eesti Gaidide Liidus Lianne Ristikivi poole (lianne@gaidid.ee).

Elav Raamatukogu on kultuuridevahelise õppimise ja isiksusliku arengu soodustamise meetod, milles lugejatel on võimalus seista vastakuti oma eelarvamustega. See on raamatukogu nagu iga teinegi, kuid kirjalike teavikute asemel saavad lugejad laenutada inimesi.
Elava Raamatukogu meetod on Eestis kasutusele võetud 2006. aastast kampaania „Kõik erinevad – kõik võrdsed“ raames, 2008. aastast on meetodit edasi kandnud Eesti Gaidide Liit ning seda on üha enam organisatsioone hakanud Eestis kasutama.
 
Elavaks Raamatuks tulemisel, mõtle palun võimalikele järgmistele aspektidele ning anna endast teada aadressil lianne@gaidid.ee. Üheskoos saame ka üle vaadata või täpsustada Sinu Elava Raamatuga seotud teemad. Kui oled varem Elav Raamat olnud, siis anna vaid teada oma raamatu nimi ning osalemise ajad.

2009. aastal Suurbritannias valminud filmi peategelane (mängib Oscari nominent Pete Postlethwaite) elab aastal 2055 laastatud maailmas ning vaatab tagasi aastasse 2008. Ta küsib endalt ja vaatajalt, vaagides erinevaid võimalusi, miks ei peatanud inimkond kliimamuutust siis, kui selleks veel võimalus oli. Läbi seitsme erinevast maailmanurgast pärit inimese vaatenurga näeme globaalse kliimamuutuse kohalikke mõjusid. Need on 82-aastane prantsuse mägigiid Fernand Pareau, Indiasse odavlennufirma asutanud Jeh Wadia, sada inimest Katrina orkaani järel päästnud Shell Oili töötaja Alvin DuVernay, Inglismaal tuuleparkide vastastega võitlev Piers Guy, Shell Oilile tulusaimas Nigeeria piirkonnas elav Layefa Malemi ning Iraagist põgenenud lapsed Jamila ja Adnan Bayyoud, kes püüavad leida oma venda. Kõik need arvukad tegelased on filmitud üles 3 aasta jooksul dokumentaalfilmi jaoks, millest sai lõpuks draama.

Maailmapäeva raames näidatakse filmi kahel korral kinos Artis. 5. mail kell 15.00 kuulub kinosaal noortele, 12. mail kell 18.00 on uksed avatud kõigile huvilistele.

NB! Kiirematele koolidele/noortegruppidele põnev kaart kliimamuutustest. Registreeri seltskond aadressil maailmapaev@terveilm.net ja tule 5. mail kinno!

Maailmapäeva filmiseansid on tasuta! Parimad kohad kiirematele.

Filmi koduleht: http://www.ageofstupid.net/
Filmi pikkus 1 tund 32 minutit